/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
/nginx/o/2015/01/19/3693987t1h63f9.jpg)
Eesti kuulumist NATOsse ja liitlasvägede kohalolekut Eestis toetab 71 protsenti Eesti elanikest, NATOsse kuulumise vastu on aga viiendik elanikest, selgus kaitseministeeriumi tellitud uuringust.
Uuring: viiendik Eesti elanikest on NATOsse kuulumise vastu (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti elanikest toetab NATOsse kuulumist 71 protsenti küsitletutest, vastu sellele on 20 protsenti ja seisukohta ei oska antud küsimuses võtta kümnendik elanikkonnast. Viimaste aastatega võrreldes on toetus pisut langenud – mullu toetas NATOsse kuulumist 72, tunamullu ligi 78 protsenti.
/nginx/o/2016/12/29/6211519t1h9f9c.png)
Tänavu sügisel läbi viidud uuringu andmetel on eestlaste hulgas toetajaid 89 protsenti, ent venekeelsete vastajate seas on toetus palju väiksem – vaid 31 protsenti.
44 protsenti küsitletutest leiab, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, 21 protsenti usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida. Seda, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leiab 14 protsenti ja 11 protsendi arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota.
Eesti elanikest 68 protsenti toetab ka NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis. NATO vägede kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt eitavalt (56 protsenti), samal ajal kui eestlastest pooldab seda 86 protsenti.
Kaitseväe usaldusväärsus püsib kõrgena
Uuringust selgus ka, et Eesti inimesed usaldavad kõige rohkem päästeametit ja politseid, toetus on vastavalt 95 ja 92 protsenti. Neile järgnevad kaitsevägi 75 ja kaitseliit 71 protsendiga.
Eestikeelsete vastajate hulgas on kaitseväe usaldusväärsus püsinud 90 protsendi juures viimased kümme aastat ja usaldus kaitseliidu vastu 85 protsendi lähedal viiel viimasel aastal.
Eesti julgeolekuolukord on vastanute hinnangul järgmise kümnendi jooksul parem kui maailmas tervikuna. Olukorra jäämist samaks või muutumist turvalisemaks järgnevatel aastatel eeldasid 54 protsenti küsitletutest, turvalisuse vähenemist 29 protsenti.
Enamik peab ajateenistust vajalikuks
Vastajatest rohkem kui kahe kolmandiku arvates on Eesti riigikaitset arendatud hästi, 81 protsendi vastanute arvates peaks Eesti säilitama süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega.
92 protsenti küsitletutest peab ajateenistust vajalikuks, 73 protsendi arvates peaksid ajateenistuse läbima ka väiksemate tervisehäiretega noormehed ning 65 protsenti vastanutest suhtub taunivalt ajateenistusest kõrvalehoidmisse.
75 protsenti toetab naiste vabatahtlikku ajateenistust ning kaks protsenti küsitletutest sooneutraalset kohustuslikku ajateenistust.
Kaitseministeeriumi tellimusel viis selle aasta oktoobris riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu läbi Turu-uuringute AS, selle käigus küsitleti 1206 Eesti elanikku alates 15. eluaastast.