Rein Veidemann: ausad valimised?

Rein Veidemann Foto: Peeter Langovits

Mina pole eelolevate valimiste ausas korralduses enam sugugi kindel, kui vaatan/kuulan igast august peale langevat reklaami ja samal ajal tean, et tuhanded on juba hääletanud. E-hääletamisega võib üks e-riik ju edvistada, aga siis olgu reeglid seatud nii, et need Eesti inimesed, kellel pole elektroonilist hääletamisvõimalust või pole mobiiligi, oleksid mõjutamisalustena võrdses positsioonis nendega, kes saavad valida vahetult valimiskampaania käigus.

Valimiste ühetaolisuse põhimõtet rikub seegi seik, et e-hääletajad võivad oma valikut muuta, mida aga ei saa teha need, kes poetavad oma hääletussedeli valimiskasti järgmisel pühapäeval. Kust niisugune vahetegemine tuleb? Elektroonilist hääletust lubav (muudatus, mille ümber oli omal ajal põhimõttelisi vaidlusi ja mis on küsitav praegugi) valimisseadus ütleb, et vabariigi valimiskomisjon kehtestab oma määrusega muude asjade seas ka «hääletamise korraldamise ning hääletamis- ning valimistulemuste kindlakstegemise korra».

Just see «hääletamise korraldamine» võimaldab kiusatust korraldada asju nii, et ühtedel on vastavalt nende tehnoloogilistele võimalustele (ja enamasti on need seotud ka majanduslike võimalustega) eelis teiste ees. Ma ei räägi eakatest inimestest, keda see eristus enamasti puudutab. Räägin olukorrast, mis valitseb mu ümber ka praegu, kui neid ridu kirjutan.

Avan interneti, et asuda hääletama, ja vastu vilguvad ekraanilt erinevate erakondade bännerid. Mitte kõigi omad, vaid osavamate ja rikkamate erakondade internetireklaam. Neis reklaamides on jõutud juba ähvardusteni, et kui minu üks hääl ei lähe «õigele» erakonnale, siis ootab meid ees katastroof. Katastroofi all peetakse silmas muidugi astmelist tulumaksu, mis toob kaasa riigivõla ja seejärel riigi ja meie kõigi ühise pankroti. Kindlust, mida mulle sisendatakse, tehakse ebakindluse hüsteerilise õhutamise foonil. Ja see kõik toimub hääletamisolukorras!

See ei ole aus mäng. Kui eelhääletamist peetakse vältimatuks osalusvõimaluse tagamisel, siis tuleks kõik reklaamid peatada kogu perioodiks. Sest mida endast kujutab küsitluste põhjal meediaväljaannetes pilt pildi haaval kokku pandud parlament? Minu jaoks on see ettekirjutus. Valijate mõjutamine valimishetkel.

Kui internetti ja kogu meediat pole võimalik hallata – ja kindlasti see ka nii on –, siis oleks ausam eelvalimistest loobuda. Oma riigiga kohtumise hetk iga nelja aasta tagant on selleks liiga tähtis, et siin peitust mängida või seda muude viguritega mõjutada. Ümber öeldes ühe suure erakonna meeleheitlikku reklaami – ka üks hääl otsustab. Aga olgu see hääl siis ausalt antud ja saadud.