/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/11/11/6063789t1hae6c.jpg)
Eesti merendussektor on huvitatud autonoomsete ja mehitamata laevade arendamisest ja ehitamisest ning riik plaanib lähiaastatel välja töötada vastava õigusliku regulatsiooni.
Riik töötab lähiaastail välja isesõitvate laevade regulatsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehitamata ja autonoomsed laevad on praegu aktuaalne teema, mõned riigid on neid ka juba ehitamas, rääkis BNSile veeteede ameti arendusjuht Eero Naaber, kes juhib ka laevanduse konkurentsivõime tõstmiseks moodustatud töögruppi.
«Me üritame ka sellesse teemasse sisse saada. Sealt avaneb väga palju võimalusi just meie IKT-sektorile: see on tohutult suur potentsiaal igasuguste start-upide tekkeks, väga palju uudseid lahendusi on vaja välja töötada,» ütles ta.
Eesti erasektor on autonoomsete või isegi mehitamata laevade ehitamisest huvitatud ja veeteede ametil käivad sääraste firmadega juba ka konsultatsioonid, kinnitas Naaber. «Mida nad meilt ootavad, on peamiselt seadusandluse poole üle vaatamine,» ütles ta.
Maailmaturul on sellised tehnoloogilised lahendused juba olemas, aga kompleksselt on need läbi katsetamata. «Kui on kompleksne läbikatsetus tehtud, siis on laev põhimõtteliselt valmis, saab sõitma hakata,» märkis veeteede ameti arendusjuht.
Autonoomsed laevad saaksid põhimõtteliselt täita kõiki ülesandeid, ent ilmselt läheksid autonoomseks esimeses järgus alused, mis ei ole kõrge riskitasemega – esialgu jäävad ilmselt kõrvale nafta- ja keemiatankerid ning reisilaevad.
«Kõige esimeses järjekorras mina näen, et autonoomsus areneb välja rohkem kaubalaevadel, mis ei vea regulaarselt ohtlikku lasti. Pigem esimeses järgus hakkab autonoomsus või mehitamatus tekkima lähisõidulaevadel ja sadama abilaevadel, näiteks pukseritel või teatud mõõdistuslaevadel,» ütles ta.
«Sealt edasi piiri ei ole. Mingis tulevikus kindlasti käivad mehitamata laevad üle ookeani,» rääkis Naaber.
Veeteede ameti arendusjuht märkis, et kohtub kolmapäeval ka Soome kolleegidega, kes mehitamata laevade arendamise ja isegi ehitamisega juba aktiivselt tegelevad. «Hakkame otsima nendega koostöökohti ja siis tuleb kaardistada, mida on tarvis teha,» ütles Naaber.
Ajakava osas märkis veeteede ameti arendusjuht, et kui mõelda selle peale, et soomlased tahavad oma kaks mehitamata laeva saada valmis 2025. aastal, siis kindlasti peaks Eestis olema seadusandlikud põhimõtted varem valmis.
«Raske on kindlat tähtaega anda, aga rahvusvahelise seadusandluse muutmine on vähemalt kolme-nelja aasta teema. Eesti seadusandluse muutmine võtab vähem aega, kuid ikkagi peab teema korralikult läbi mõtlema. Võib-olla sektor ootab kiiremat lahendust, aga ega sellega ei saa ka liialt kiirustada,» rääkis Naaber.