«Uue akadeemilise karjääri mudeli loomisel tutvusime ka TTÜ partnerülikoolide – Aalto ülikooli, Chalmersi tehnikaülikooli ja Taani tehnikaülikooli kogemusega. Neis ülikoolides on karjäärisüsteemi keskseks põhimõtteks kandidaatide võrdne kohtlemine, otsuste läbipaistvus ja konkursil valitud kandidaatide võrreldav tase rahvusvahelisega,» selgitas TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal pressiteates.
Tenuur rakendub 1. jaanuarist ja üleminekuperiood kestab viis aastat. Selle aja jooksul täidetakse tenuuri ametikohad ning toimub ka praegu kehtivate töölepinguga teadlaste atesteerimine ning uue karjäärimudeli rakendumine.
Uue akadeemilise karjääri mudeli keskseks elemendiks on alalised akadeemilised ametikohad ehk tenuur, millele ülikool tagab keskse rahastuse, sõltumata projektipõhise rahastamise kõikumistest ja tagasilöökidest. Tenuuri ametikohad ühendavad õppejõu ja teadlase ameti ühtseks professori ametiks, kus teadus- ja õppetöö osakaal võib varieeruda sõltuvalt professori eelistustest ja ülikooli vajadustest.
Kõik tenuuri ametikohad on võrdsete õigustega iseseisva uurija ametikohad, mille ümber koonduva uurimisrühma moodustavad doktorandid-nooremteadurid ja järeldoktorandid-teadurid sõltuvalt tehtava teadustöö mahust ja rahastamisest. Tenuuri ametikohal on rahvusvahelise traditsiooni kohaselt kolm astet: abiprofessor, kaasprofessor ja täisprofessor, mis vastavad erinevale akadeemilisele tulemuslikkusele.
Otsus professori edutamiseks tenuuris võetakse vastu varasema töö tulemuslikkuse hindamise ehk atesteerimise käigus. Mahuka õppetöö toetamiseks on ülikoolides kõrvuti tenuuri ametikohtadega ka alalised lektori ja vanemlektori ametikohad, kus peamine rõhk on õppetööl ning teadustöö on eelkõige vajalik õppetöö kvaliteedi tagamiseks. Ülikoolivälise, eelkõige praktilise ettevõtlus- või ka avaliku sektori kompetentsi kaasamiseks on kavas täiendavalt rakendada töövõtulepingu alusel õppetööd tegevaid õppeülesande täitjaid.