/nginx/o/2015/01/26/3707303t1h20a1.jpg)
Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) võtab esimese ülikoolina Eestis uuest aastast kasutusele uue akadeemilise karjääri mudeli ehk tenuuri, et pakkuda kindlustunnet praegustele ja tulevastele teadlastele ning motiveerida noori andekaid inimesi teadlasekarjääri kasuks otsustama.
«Uue akadeemilise karjääri mudeli loomisel tutvusime ka TTÜ partnerülikoolide – Aalto ülikooli, Chalmersi tehnikaülikooli ja Taani tehnikaülikooli kogemusega. Neis ülikoolides on karjäärisüsteemi keskseks põhimõtteks kandidaatide võrdne kohtlemine, otsuste läbipaistvus ja konkursil valitud kandidaatide võrreldav tase rahvusvahelisega,» selgitas TTÜ teadusprorektor Renno Veinthal pressiteates.
Tenuur rakendub 1. jaanuarist ja üleminekuperiood kestab viis aastat. Selle aja jooksul täidetakse tenuuri ametikohad ning toimub ka praegu kehtivate töölepinguga teadlaste atesteerimine ning uue karjäärimudeli rakendumine.
Uue akadeemilise karjääri mudeli keskseks elemendiks on alalised akadeemilised ametikohad ehk tenuur, millele ülikool tagab keskse rahastuse, sõltumata projektipõhise rahastamise kõikumistest ja tagasilöökidest. Tenuuri ametikohad ühendavad õppejõu ja teadlase ameti ühtseks professori ametiks, kus teadus- ja õppetöö osakaal võib varieeruda sõltuvalt professori eelistustest ja ülikooli vajadustest.
Kõik tenuuri ametikohad on võrdsete õigustega iseseisva uurija ametikohad, mille ümber koonduva uurimisrühma moodustavad doktorandid-nooremteadurid ja järeldoktorandid-teadurid sõltuvalt tehtava teadustöö mahust ja rahastamisest. Tenuuri ametikohal on rahvusvahelise traditsiooni kohaselt kolm astet: abiprofessor, kaasprofessor ja täisprofessor, mis vastavad erinevale akadeemilisele tulemuslikkusele.
Otsus professori edutamiseks tenuuris võetakse vastu varasema töö tulemuslikkuse hindamise ehk atesteerimise käigus. Mahuka õppetöö toetamiseks on ülikoolides kõrvuti tenuuri ametikohtadega ka alalised lektori ja vanemlektori ametikohad, kus peamine rõhk on õppetööl ning teadustöö on eelkõige vajalik õppetöö kvaliteedi tagamiseks. Ülikoolivälise, eelkõige praktilise ettevõtlus- või ka avaliku sektori kompetentsi kaasamiseks on kavas täiendavalt rakendada töövõtulepingu alusel õppetööd tegevaid õppeülesande täitjaid.
Tenuurile ülemineku otsustas TTÜ kuratoorium arengukava vastuvõtmisega, konkreetsed juhised on sõnastatud 20. detsembril TTÜ nõukogu vastu võetud akadeemilise karjääri korralduses. Uus karjäärikorraldus hakkab kehtima 1. jaanuaril 2017. Eestis on tenuuril põhinev karjäärimudel ainulaadne, kuid on laialdaselt kasutusel mitmetes Skandinaavia ja angloameerika ülikoolides.
Tallinna Tehnikaülikool on kaasaegne tehnoloogiaülikool, mille tugevus peitub tehnika-, loodus-, täppis-, sotsiaal- ja terviseteaduste sünergias. Õpetamine põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud teadustööl ja ülikooli lõpetajad on tööjõuturul kõrgelt hinnatud. TTÜ on Eesti majanduse mootor, ülikooli ligi 70 000 vilistlast on kujundanud tänase Eesti majandusmaastiku. Ülikoolis on 700 õppejõudu ja rohkem kui pooltuhat teadustöötajat. Rohkem kui 50 hektaril laiuv TTÜ linnak hõlmab 72 ehitist, linnakus on üle 200 kõrgtehnoloogilise ettevõtte. Üliõpilastele pakutakse suurepärast tudengi- ja kultuurielu, ülikooli majutus- ja sportimisvõimalused on ühed paremad Läänemeremaades. TTÜ ajalugu ulatub aastasse 1918.
/nginx/o/2017/01/13/6250235t1hbf8a.jpg)