/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/12/20/6192815t1hc58c.jpg)
Eesti laste suhted oma isaga on viimastel aastatel mõnevõrra paranenud, selgub uuringust, mida tutvustab teisipäeval ilmunud ajakirja Sotsiaaltöö detsembrinumber.
Uuring: laste suhted isaga on paranenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peresuhetes ei ole võrreldes 2008. aasta tulemustega olulisi muutusi toimunud. Samas on hea meel tõdeda, et laste suhetes isaga on toimunud teatud positiivne edasiminek, samuti pöörduvad nad muredega senisest enam ka isa poole,» kirjutavad 2015. aastal uuringu läbi viinud Helika Saar ja Helen Karu lastekaitse liidust.
Kui aastal 2008 tehtud uuringus hindas 75 protsenti lastest oma suhteid isaga positiivseks - vastavalt 47 protsenti väga heaks ja 28 protsenti pigem heaks, siis 2015. aastal korratud uuringus pidasid suhteid isaga väga heaks 53 protsenti ja pigem heaks 26 protsenti lastest ehk kokku 79 protsenti.
Nii eesti- kui ka venekeelsed lapsed nimetavad endiselt suhteid isaga halvemateks, kui on suhted teiste pereliikmetega, lisavad uuringu korraldanud teadlased. Halbade suhete puhul märgivad lapsed ennekõike arvamusega mitte arvestamist, ignoreerimist, tülitsemist, aga ka füüsilist ja vaimset vägivalda.
Ühest küljest on küll võrreldes 2008. aastaga kasvanud nende laste osakaal, kellel on võimalus lähedastega oma muredest rääkida - 38 protsendilt 58 protsendile, kuid samas on kasvanud ka selliste laste arv, kellel pole kellegagi oma muredest rääkida.
«Kahjuks tuleb tõdeda, et suurenenud on ka nende laste arv, kellel ei ole oma murega kellegi poole pöörduda - seda kinnitas lausa 12 protsenti venekeelsetest lastest, eestikeelsetest oli selliseid lapsi kolm protsenti,» lisavad uurijad.