:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
Viimsi mäenõlvale suusakeskuse valmis ehitanud ärimehi ja vallajuhte tabas ehmatus, kui selgus, et kümne aasta tagune unistus võib ühe loa pärast vastu taevast lennata.
Galerii: segadus ehitusloaga pani Viimsi mäepargi ehituse toppama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalike seas tuntud Lubja suusanõlv on ligi 250 meetrit pikk ja kõrguste vahe jääb 36 meetri kanti. Projekti eestvedaja Priit Tammemäe sõnul ei jää nõlv nende näitajatega oma Lõuna-Eesti konkurentidele suurt alla. Tammemägi on muuseas püsti pannud teisedki Eestis popid suusakeskused, üks neist Kuutsemäel ja teine Väike-Munamäel.
Ehitusluba vaidlustati
Postimees käis teisipäeval suusanõlvaga tutvumas – nõlv ise on nagu nõlv ikka, kuid keskusele kohaselt on valmimas parkimisplatsid, tööd teevad ekskavaatorid ja köistee tugipostid on paigaldamiseks valmis.
Teisipäeva pärastlõunal postid veel püsti ei olnud, ehkki just sel päeval oli plaanis need paika panna. Paraku, nagu taoliste projektidega ikka, ei läinud kõik päris nii libedalt, nagu plaanis oli.
/nginx/o/2016/12/20/6191685t1h56c6.jpg)
Nimelt on köistee jaoks ette nähtud viis tugiposti. Kohe nõlva tipus on aga tuletorn, mis igapäevaselt kasutuses on. Kuna üks tugipostidest on sellele väga lähedal ja asub seetõttu ka veeteede ametile kuuluval maatükil, oli selle sinna paigaldamiseks vaja ameti luba.
Köistee ehitamiseks anti ehitusluba aga veel enne, kui veeteede amet oma sõna oli jõudnud sekka öelda. Käimasoleva nädala algul esitas amet seepeale ehitusloale vaide, kuna valla poolt kooskõlastamiseks esitatud projekt ei sisaldanud piisavalt infot.
Päev pärast vaide esitamist kohtusid valla ja veeteede ameti esindajad, et tekkinud olukorrale lahendus leida. «Kohtumisel otsustati, et suusanõlva tõstuki projekti ehitusluba peatatakse alates 24. detsembrist seniks, kuni veeteede ametile on esitatud kogu projektdokumentatsioon, mis võimaldaks neil hinnata võimalikke mõjusid tulemärgi tööle,» selgitas Viimsi abivallavanem Margus Kruusmägi. Tema kinnitusel on vald täna ametile esitanud kõik asjassepuutuvad paberid.
Oodatakse miinuskraade
Loodava keskuse treeningvõimalused ja nõlv sobivad erineva tasemega sõitjatele - ühelt poolt saavad sõitma õppima päris algajad, kuid samas kinnitab Tammemägi, et oma suusa-või lauatehnikat saavad lihvida ka juba edasijõudnud.
Mäespordi keskusesse tuleb kaasaegne nõlvade hooldustehnika ja luuakse ka trikipark freestyle suusatajatele ja lumelauduritele. Kusjuures, pargi ehitusele panevad õla alla profid, kes ehitavad parke ka järgmisteks taliolümpiamängudeks.
/nginx/o/2016/12/20/6191739t1h8fdd.jpg)
Mis saab siis kui jaanuaris ei tule lund maha? Tammemägi lubab, et kui vähemalt kaks ööd püsib õhutemperatuur -10 kraadi ümber, saab korraliku kunstlume tekitada umbes 50 tunniga.
«Loodame, et lähinädalatel veeteede amet ka projektid kooskõlastab ja ehitusluba taaskehtib ning - eeldusel, et ilmataat jaanuaris piisavalt külmakraade ka Viimsisse toob - tekib meil võimalus alustada kunstlume tootmisega ja seejärel kauaoodatud suusanõlv kõikidele suusasõpradele nii Viimsist kui kaugemaltki ka avada,» lisas abivallavanem.