Omanike keskliit ja kaubanduskoda taotlevad maksupaketi välja kuulutamata jätmist

President Kersti Kaljulaid. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördusid president Kersti Kaljulaidi poole ettepanekuga jätta eile riigikogus vastu võetud uue koalitsiooni maksupakett välja kuulutamata.

Kinnisvaraomanikke ühendava Omanike Keskliidu juht Priidu Pärna märkis, et seaduse kohaselt võib eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot, samas kui kehtiva seaduse järgi on vastav piirmäär 1200 eurot. Tema sõnul peab igaühel õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas, samuti on igaühel õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima.

«Eluasemelaenu intresside tulust maha arvamise võimalus loodi rohkem kui 15 aastat tagasi seadusandja poolt eesmärgiga soodustada eluasemetingimuste parandamist, luua võimalused noortele peredele oma kodu soetamiseks ja ergutada vananeva elamufondi uuendamist. Selle lubaduse valguses võtsid tuhanded inimesed vastu otsuse omale kodu soetamiseks, kalkuleerides oma sissetulekuid ja kulusid,» ütles Pärna pressiteates ja lisas, et rahandusministeeriumi hinnangul puudutab maksumuudatus 60 500 laenuvõtjat.

Pärna märkis, et kui arvestada, et kuni tänavu jaanuarini võis tulust maha arvestada kuni 1920 eurot intresse, siis on riik vähendanud uue seaduse jõustumisel lubatud soodustust 6,5 korda. Tema sõnul leiab liit, et ühiskonnas ei ole toimunud nii olulisi muutusi, mis sunniks riiki käituma sõnamurdlikult ja vaatama ümber selle maksusoodustuse aluseks olnud eesmärke.

«Samuti ei ela me majanduskriisi tingimustes, mis sellist radikaalset muudatust põhistaks. Lubatud soodustust saaks piirata vaid uute sõlmitavate eluasemelaenu lepingute suhtes ja mitte nende laenulepingute suhtes, mis sõlmiti teadmises riigi lubadusest eluaseme soetamist toetada,» ütles ta.

Liit juhtis pressiteates tähelepanu ka sellele, et maksupakett valmistati ette head õigusloome tava järgimata, mõjusid analüüsimata ja huvigruppe kaasamata. «Rahandusministeeriumi poolt riigikogu rahanduskomisjonile enne eelnõu kolmandat lugemist esitatud maksumuudatuste mõjude hinnang sisaldab endas vaid kolme lauset eluasemelaenu intressi mahaarvamise muudatuse osas. Selline teguviis viitab lisaks riigi sõnamurdlikule käitumisele ka lugupidamatusele oma kodanike suhtes,» lisas Pärna.

Presidendi poole pöördumisest teatas täna ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, mille hinnangul on sotsiaalmaksu langetamise ärajätmine nii lühikese etteteatamisega vastuolus maksukorralduses seaduses sätestatud kuue kuu reegliga.

«Maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääb hetkel oluliselt lühem aeg kui kuus kuud ning puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustavad kuue kuu reegli järgimata jätmist. Nõudest võib kõrvale kalduda üksnes siis, kui maksumuudatus on maksukohustuslasele soodustava mõjuga (näiteks maksumäära langetamise korral) või kui kiirendatud korras muutmiseks on muud erakorralised põhjused,» märkis koda.

Lisaks Omanike Keskliidule ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojale on seaduse välja kuulutamata jätmiseks presidendi poole pöördunud ka opositsiooniline Reformierakond, mille hinnangul on maksumuudatused vastuolus nii kuue kuu reegli kui ka õiguspärase ootuse põhimõttega. Lisaks tõi erakond põhjuseks õiguskantsleri tauniva arvamuse kobarseadustele, huvigruppide kaasamata jätmise, maksumuudatuste arutamise ajagraafiku riigikogus ning vastuolu riigikogu kodukorra ja seaduseelnõude menetlemise hea praktikaga.

Jõks: tulekul on riigipea esimene tõehetk

Endise õiguskantsleri, vandeadvokaat Allar Jõksi hinnangul on riigipea esimene tõehetk, kas saata kobarseadus parlamendile tagasi või kuulutada see välja. «Kaalul on küsimus, kas on olemas «hea kobarseadus» või õigustatud põhiseaduse rikkumine ehk kas valijatele antud lubadus on piisav põhiseaduse eiramiseks. Kas tulevikus sobib põhiseaduse ignoreerimiseks väide, et «nemad tegid ka varem nii»?» kirjutas ta Facebookis.

Tema sõnul peab president kujundama oma ametikohustustest tulenevalt pahelise õigusloome suhtes sallimatuse õhkkonda. «Tal on selleks vajalik volitused, nõunikud ja autoriteet. Riigipea rolli seaduste väljakuulutamisel tehtavas põhiseaduslikkuse järelevalves ei tohi alahinnata,» märkis Jõks, kelle sõnul on presidendid alates 1992. aastast jätnud välja kuulutamata 58 seadust. «Loodan, et uus president seab üheks prioriteediks põhiseaduse kaitse.»

Jõks lisas, et eelmine president Toomas Hendrik Ilves kasutas oma sõnajõudu ja taunis erinevaid kobarseadusi korduvalt, kuid ei jätnud ühtegi seadust sel põhjusel välja kuulutamata. «Võib-olla on see ka üheks põhjuseks, miks valitsused ja retoorika muutuvad aga teod mitte? Vabariigi president põhiseaduse valvurina on justkui jalgpallikohtunik, kes peab reeglite rikkujad välja vilistama. Kui vile vaikib, vastutab ka tema selle eest, et meil riigi 100. sünnipäeva eel nii vähe põhiseadusempaatiat on,» ütles ta.

Presidendil on otsuse tegemiseks aega maksimaalselt 14 päeva.

«See seadus on nüüd tõesti meie majja jõudnud, niisamuti ka need pöördumised,» ütles presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe BNSile. «Kaalume kõiki asjaolusid, aga täna on veel vara öelda, kas riigipea kuulutab seaduse välja või on asjaolud piisavalt kaalukad selle tegemata jätmiseks,» lisas ta.

Riigikogu võttis eelmisel nädalal ööistungi kaasa toonud maksupaketi vastu eile erakorralisel istungjärgul 55 häälega, muudatuste vastu oli 37 opositsioonisaadikut. Koalitsioonifraktsioonide esindajad nentisid enne eelnõu lõpphääletust, et muudatused sündisid kiirustades, kuid ütlesid, et kiirustamise tingis vähem kui kuu aega tagasi toimunud valitsuse vahetus ja soov alustada oma poliitika elluviimist juba tulevast aastast.