Elistvere loomapargis väikses aedikus elav trullakas kährik ei pea toidulaua pärast ise muretsema. Paar aastat tagasi tehtud uuring näitas, et ka looduses elavail kährikuil ei tule palju käppi kulutada, nende kodupiirkond on umbes saja hektari suurune.
Elistvere loomapargis väikses aedikus elav trullakas kährik ei pea toidulaua pärast ise muretsema. Paar aastat tagasi tehtud uuring näitas, et ka looduses elavail kährikuil ei tule palju käppi kulutada, nende kodupiirkond on umbes saja hektari suurune. Foto: Margus Ansu

Inimene tõi aastakümneid tagasi Eestisse kährikud. Nüüd on see võõrliik meil haiguste ja parasiitide levitaja ning endast väiksemate söömise pärast põlu all. Tartu Ülikooli teadlased uurivad, kui suur patune on kährik meie looduses.

Kommentaarid