/nginx/o/2010/04/22/353868t1hbd1f.jpg)
Venemaa välisminister Sergei Lavrov kritiseeris täna Genfis ÜRO inimõiguste nõukogu 16. istungjärgul Eesti ja Läti kodakondsuspoliitikat, Eesti välisminister Urmas Paet nimetas tema sõnu aga ebaobjektiivseiks ja valeandmeil põhinevaiks.
Lavrov kritiseeris Eesti ja Läti kodakondsuspoliitikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu nõuab suuremat tähelepanu rahvusvähemustele inimõiguste tagamine, eriti selliste häbiväärsete näidete kontekstis, nagu krooniline kodakondsuseta isikute probleem Lätis ja Eestis,» sõnas Lavrov ÜROs, kirjutas DzD.ee.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on väga kahetsusväärne, et Vene Föderatsiooni välisministri Sergei Lavrovi tänane märkus Eesti kodakondsuspoliitika osas põhineb valedel algandmetel ja ebaobjektiivsel suhtumisel, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.
«Alates 1991. aastast on Eesti valitsuse eduka töö tulemusena vähenenud määratlemata kodakondsusega isikute arv viis korda,» ütles Paet.
Paet toonitas, et igal Eestis alaliselt elaval inimesel on õigus taotleda Eesti kodakondsust. «Julgustame määratlemata kodakondsusega isikuid endale Eesti kodakondsust taotlema,» lisas ta. «Samas ei ole Venemaa roll olnud konstruktiivne.»
Paet rõhutas, et kõigile Eestis seaduslikult viibivatele isikutele, kodakondsusest olenemata, on tagatud võrdne kohtlemine ning ligipääs sotsiaalsetele hüvedele. Ta lisas, et 90 protsenti määratlemata kodakondsusega isikutest omavad alalist elamisluba.
Välisminister Paeti sõnul on ka väga oluline, et alates 2000. aastast on vastu võetud mitmeid riiklikke integratsiooniprogramme, mille eesmärk on ühiseid demokraatlikke väärtusi jagava, tugeva riigiidentiteediga ühiskonna loomine.