Eesti üks professionaalseimaid murdvargaid pandi trellide taha

Vana foto pani sarivaras Martin Unga kuriteo ülestunnistamisel ümber mõtlema – sellel 2011. aasta pildil näitab mees uurijaile üht vana hoonet, kus ta oma vargusteks kasutatud jalanõusid peitis. Foto: kohtuarhiiv

Harju maakohus mõistis Eesti ühe kogenenuma murdvarga, 30-aastase Martin Unga neljaks aastaks vangi. Tallinnas ja Harjumaal võib praegu tegutseda veel mitukümmend sellisel tasemel varast.

Tänavu sügisel pidasid Põhja prefektuuri kriminaalbüroo ametnikud kinni Martin Unga, keda kahtlustati Tallinna eri piirkondades toime pandud eluruumi vargustes. Loe lisaks: Kogenud varas jooksis politsei nina alt otse vargile

Kriminaalpolitseinikele on Unga juba ammu tuttav. Ta on staažikas korterivaras, keda on varasemalt korduvalt karistatud. Viimasest 15 aastast on mees umbes 6,5 istunud vangimajas just varguste eest.

Harju maakohus mõistis ta eelmisel nädalal karistusseadustiku varguse paragrahvi järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks neli aastat reaalset vangistust. Lisaks mõistis kohus talt välja sundraha 645 eurot ja kaitsjatasu 840 eurot.

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Katrin Pärtlase sõnul on Unga puhul aru saada, et vargil käimine on tema jaoks iseenesest mõistetav. Seni pole mees ilmutanud ka vähimatki soovi raha teenimiseks tööle minna.

«Ausate inimeste kaitseks on professionaalsetele korterivarastele võimalikult range reaalse vangistuse küsimine ilmselt ainuvõimalik. Prokuratuur ei saa garanteerida, et nad vabanedes ei jätka kuritegude toimepanemist, küll aga saame anda omalt poolt parima, et sellised inimesed ühiskonnast võimalikult pikaks ajaks eraldada,» sõnas Pärtlas.

Meenutus 2012. aastast: kiirreageerijad peavad mehe kinni

Videosalvestisest on näha, kuidas Põhja prefektuuri politsei kiirreageerijad peavad kinni auto, mida kasutas kuriteokohalt lahkumiseks tuntud korterivaras Martin Unga. Varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud korterivaras pääses 2012. aasta septembris Harju maakohtus kokkuleppemenetluses kümne kuu pikkuse vangistusega.

Pooled sarivargad vahi all

Politsei analüüsi järgi võib Tallinnas ja Harjumaal tegutseda ligi 70 eluruumist vargustele spetsialiseerunud korterivarast. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo korterigrupi uurijad võtsid koos Põhja ringkonnaprokuratuuriga selle aasta eesmärgiks umbes pooled elukutselistest korterivarastest vahi alla võtta ja tänavu ongi neid vahistatud 36.

Kümne kuuga on mullusega võrreldes raskete korterivarguste osakaal langenud 35 protsenti ehk 440 juhtumilt 284-ni. «Lihtsustatult võib öelda, et tänavu on pea 150 kodu jäänud Tallinnas ja Harjumaal puutumata,» märkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo teenistuse vanem Toomas Jervson.

Uue aasta eesmärgiks on tegeleda veelgi jõulisemalt kahtlustatavate varade tuvastamisega tsiviilhagi ja kriminaaltulu arestimise tagamiseks. «Kriminaalmenetluses tehakse kindlaks ja võetakse vastutusele kurjategija, ent sageli ei too see kannatanutele tema vara tagasi ega hüvita tekitatud kahju,» nentis politseimajor.

Elavad päev korraga

«Üldjuhul ei ole varguse toimepanijatelt suurt midagi võtta, nad elavad päev korraga ega ole materiaalselt kindlustatud. Varastatud kraam läheb kiirelt realiseerimiseks, neil ei ole kinnisvara ega pangaarveid. Sageli on elupind üüritud ja sõiduauto liisitud,» jätkas ta.

Seetõttu pööratakse menetlust läbi viies erilist tähelepanu sellele, et selgitada välja kriminaaltulu, kuritegelikul teel saadud vara, aga ka see, kuhu kahtlustatav varastatud esemeid edasi müüb.

«Püüame jõuda ka varastatud asjade kokkuostjateni, kes viimasel ajal tegutsevad aina enam piiriüleselt,» selgitas Jervson.

Professionaalsete korterivaraste osakaal on ligikaudu 60 protsenti kõikidest eluruumivarguste toimepanijatest. 40 protsenti juhtumitest paneb varguse toime lähedane, pereliige või juhututtav, kellel on olnud ligipääs eluruumile.

«Profivaraste «külastuse» ära hoidmine on keerulisem – signalisatsioon ja täiendavad turvameetmed küll heidutavad, kuid osad profivargad on nii nahaalsed, et tegutsevad aja peale – aken katki ning paari minutiga on maja tühjaks tehtud,» rääkis politseimajor.

Sellegipoolest saab tema sõnul iga inimene muuta oma kodu varastele võimalikult vähe ligitõmbavaks. Näiteks sulgedes aknad ja uksed ja mitte jättes väärisasju nähtavale kohale.

«Võimaluse korral tasuks kaaluda ka valvekaamerate paigaldamist. Eelolevatel pühadel sõidavad paljud maakodudesse ning seegi võib olla kurjategijatele soodne aeg tegutsemiseks. Seetõttu tasub alati usaldusväärsetele naabritele oma käikudest teada anda, et viimased saaksid kodust äraoleku ajal valvsad olla ning kahtlast tegevust märgates häirekeskust teavitada,» lisas Jervson.