Eesti sõjateaduse seitse võtmevaldkonda

Sten Allik Foto: Tairo Lutter / Postimees

Sõjateadus on teadus, mis uurib sõjaväljal toimuvat ja sõjaga seonduvat. Eestis on selle raames defineeritud seitse võtmevaldkonda, milleks on julgeolekupoliitika, riigikaitse strateegia, sõjaajalugu, operatsioonianalüüs, tehnoloogia, ressursihaldus ning eestvedamine.

Kõik valdkonnad tulenevad komplekssest toest, mida sõjalise riigikaitse arendamine vajab. Sõjateadust on eri riikides erinevalt defineeritud, kuid praegune lahend näib vähemalt praeguse kogemuse põhjalt töötavat, luues mõistlikud raamid riigikaitse ees seisvate küsimuste lahendamiseks.

Sten Alliku sõnul on KVÜÕAs tehtud mitmeid sõjateaduslikke uuringuid, mis leidnud ka praktilist kasutamist. Ühe näitena tõi ta brigaadi elektrivõrgu auditi, mis viidi läbi suurõppuse Kevadtorm ajal. Selle käigus jälgiti, milline oli tarbimine, millal see tõusis ja langes, millal see muutus ning kus oli rohkem elektritootmise võimekust kui vaja ja vastupidi.

«Nüüd on toetusüksustel hoopis teine alus uute generaatorite hankimiseks,» ütles Allik.

Samuti on tehtud Ukraina konflikti pinnalt infooperatsioonide uuring, mis on lähiajal valmimas. «Analüüsiti, kuidas mõjutati sõdurite võitlustahet. Kuidas kasutati sotsiaalmeediat ja saadeti SMSe võitlejatele,» selgitas Allik. Ka Eestis on sarnaseid katseid tehtud: saadetud õppuste ajal sõduritele SMSe palga hilinemisest või muust taolisest, mis peaks mõjutama nende võitlustahet.

Mitmeid uuringuid on tehtud ka sõdurite tervisega seonduvalt. «Meil oli näiteks uuring ajateenijate tervisenõuete hindamiseks, mille käigus avastati muu hulgas, et ajateenijatel tekib talve keskel avitaminoos. Meie laiuskraadil on see normaalne, aga see mõjutab stressifaktorit ja näiteks liigeste taastumist,» selgitas Allik ning lisas, et nüüd uuritakse, kas D-vitamiini lisamanustamisega oleks võimalik teatud probleeme kõrvaldada.

Inimvara on uuritud ka teisel moel. «Tegime inimvara juhtuuringu, millega saame ülevaate meie ajateenijate ja reservistide hoiakutest, sotsiaaldemograafilisest ja meditsiinilisest taustast jne,» rääkis Allik.

Tema sõnul annab see neile hea ülevaate kõikidest n-ö relva all olevatest meestest. Juhtuuringu põhjalt jätkatakse iga-aastase püsiuuringuga, mille käigus kogutavad andmed annavad meile võimaluse mõista, kes on sõdur püssi all, kuidas tead paremini välja õpetada, kuidas säilitada võitlusvõimet reservis jne.