:format(webp)/nginx/o/2016/12/13/6169283t1h4b3e.jpg)
Välisminister Sven Mikser (SDE) taunib meedias avaldatud kriitikat, nagu oleks Eesti reageerinud liiga passiivselt Süüria konflikti ja Aleppo humanitaarkatastroofi küsimuses.
Mikser: Eestile ei saa ette heita passiivsust Süüria küsimuses (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Delfi avaldas hiljuti loo, kuidas Eesti olevat Euroopa Ülemkogu peateema – Süüria konflikti ja Aleppo humanitaarkatastroofi – «maha maganud». Muuhulgas kirjutatakse artiklis, et «Eesti peaministril, välisministeeriumil ja -ministril on olnud vähe öelda Süüria ja Aleppo õuduste kohta».
Selline väide on Mikseri sõnul aga ühemõtteliselt vale.
«Alustuseks informeerin Poomi (artikli autorit - toim.) asjaolust, et Ülemkogu raames kogunevad ELi riigipead ja valitsusjuhid. Välisministrid seal ei osale ega kõnele, küll aga teevad nad seda mujal. Nii minagi,» selgitas Mikser sotsiaalmeedias.
Mikser lisas, et osales ja võttis sõna esmaspäeval Brüsselis toimunud välisasjade nõukogul. Ta nentis, et selle ministeriaali põhisessioonid keskendusid küll Aafrikale, muuhulgas rändele ning olukorrale Kongo Demokraatlikus Vabariigis, kuid lõunalauas arutati ministrite kitsamas ringis ja kõrge esindaja osavõtul ka Süüria olukorda.
«Esinesin sõnavõtuga, milles rääkisin vajadusest ennetada Aleppo langemisele järgneda võivat humanitaarkatastroofi süvenemist ning tõstatasin küsimuse, kas ja mil määral peaks EL olema valmis osalema Süüria ülesehitamisel, kui sõjakurjategijad jäävad võimule ja/või Venemaa säilitab poliitilise ning sõjalise kontrolli Süüria režiimi üle,» kirjutas Mikser.
«Muide, ka ministeeriumi avalikult kättesaadavas ministeriaali kajastavas pressiteates omaette on mu sõnavõtule ja Süüria-teemale pühendatud terve omaette lõik,» märkis ta. «Pressiteatest oluliselt põhjalikumalt rääkisin Süüria olukorrast ja ka kõikidest teistest arutusel olnud punktidest teisipäeval Välisministeeriumis ajakirjanikele mõeldud briifingul. Osalejaid oli palju ja õhustik asjalik ning konstruktiivne. Kohal viibis ka Poomi kolleeg EPL/Delfist.»
«Ning mõistagi oli Süüria olukord üks neist teemadest, mida lahkasin ka kolmapäeval Tallinnas ELi riikide suursaadikutele esinedes,» meenutas Mikser.
Ta lisas, et kui ta on midagi «maha maganud», siis vahest oma Twitteri-kontoga suhtlemise. «Sinna ei ole ma tõesti juba mitme-setme aasta jooksul kirjutanud Süüriast ega ka millestki muust. Ehk püüan selle sotsiaalmeediakanaliga tulevikus taas sõbraks saada, aga seniks soovitan Raimo Poomil jälgida ka teisi infoallikaid ja suhelda enam kolleegidega,» jätkas Mikser.
Lõpetuseks kirjutas Mikser veel Ülemkogust. «Küllap teab Poom hästi, et seal arutusele tulevate teemadega peaministreid ja presidente kohapeal ei üllatata ega ehmatata,» sõnas Mikser.
«Need on kokkulepitud ja ettevalmistatud. Põhjalikult punkt-punkti haaval on läbitöötatud ja kokkulepitud ka Eesti seisukohad igaks sessiooniks. Tippkohtumised ei ole lihtsalt intellektuaalne mõttevahetus, vaid professionaalne töö ühispositsioonide sõnastamiseks ja ühiste poliitikate kokku leppimiseks.»
Mikser tunnistas, et situatsioon Süürias on õõvastav ja sellele mingigi lahenduse otsimine peab olema Euroopa juhtide jaoks üks olulisemaid prioriteete.
«Ent selle Ülemkogu päevakord sisaldas ka muid meile tähtsaid teemasid ning seda, et Eesti peaminister rõhutas oma pressiavaldustes eelkõige Venemaa-vastaste sanktsioonide säilitamise vajadust, ei saa talle küll ette heita. Ka seda küsimust peame eelkõige just meie hoidma tahaplaanile vajumast,» selgitas ta.