:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/03/20/5178465t1h96a3.jpg)
Kui veel tänavu kümne kuu järel oli tapmisi ja mõrvu sooritatud mullusest oluliselt rohkem, siis aasta eelviimasel kuul pöördus see näitaja taas langusele.
Tapmiste ja mõrvade arv pööras taas langusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega sooritasid kurjategijad tänavu 11 kuuga 42 tapmist ja mõrva ehk mullusega võrreldes kolme võrra vähem. Veel kümne kuu möödumisel oli olukord vastupidine, kuna siis oli tapmisi ja mõrvu mullusest kaheksa võrra rohkem.
Ka varasemate aastatega võrreldes on tapmised ja mõrvad vähenenud. Nii sooritati 2014. aasta 11 esimese kuuga 51 sellist kuritegu, 2013. aastal 55 ja 2012. aastal koguni 74 tapmist ja mõrva.
Kogu möödunud aasta jooksul kaotas kuritegude tagajärjel elu 40 inimest, mis on kõigi aegade väikseim tulemus. Koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega oli mullu 38 tapmist ja 12 mõrva, milles kaotas elu 40 inimest. Aasta varem oli tapmisi 42 ja mõrvu 13 ning elu kaotanuid 42, selgub justiitsministeeriumi andmetest.
Tapmisi ja mõrvu oli 2013. aasta jooksul kokku 62 ning neis kaotas elu 52 inimest. 2012. aastal oli tapmisi ja mõrvu kokku 80 ja hukkunuid 64, 2011. aastal olid need näitajad vastavalt 100 ja 65.
Näiteks 2005. aastal oli Eestis koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega 137 tapmist ja 19 mõrva, milles kaotas elu 123 inimest.