/nginx/o/2009/01/31/126027t1h1a18.jpg)
Tehnilise järelevalve ameti (TJA) statistikast selgub, et raudteeõnnetuste peamiseks põhjuseks võib pidada liikluseeskirja eiramist liiklejate poolt ning tee- ja ilmastikuoludele sobimatu sõidukiiruse valimist.
Raudteeõnnetusi põhjustab liikluseeskirja eiramine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehnilise järelevalve ameti (TJA) statistika kohaselt toimus 2010. aastal 30 raudteeõnnetust, vahendas ameti pressiesindaja.
Maanteesõiduki ja rongi kokkupõrke juhtumeid oli 17, neis sai vigastada 10 ja hukkus 2 inimest. Otsasõidujuhtumeid raudteel viibinud inimestele oli 13, neis sai vigastada 4 ja hukkus 9 inimest.
Võrreldes 2009. aastaga tõusis nii kokkupõrke- kui otsasõidujuhtumite arv. Raudteel toimunud õnnetusjuhtumite arvu suurenemine on seotud ka tavapärasest suurema lumekogusega talvisel perioodil.
2010. aastal toimunud 17 kokkupõrkejuhtumist 11 leidis aset talvisel perioodil I ja IV kvartalis. Õnnetuste peamiseks põhjuseks võib pidada lund ja jääd ülesõidukohtadel, halba nähtavust ning suutmatust arvestada talvisel ajal ülesõidukohal valitsevate tingimustega.
Kokkupõrkejuhtumeid oli ülesõidukohtade varustatust silmas pidades nii automaatse foorsignalisatsiooniga ülesõidukohtadel (näiteks Pääsküla) kui ka reguleerimata ülesõidukohtadel (näiteks Männiku ja Klooga-Ranna).
2010. aasta otsasõidujuhtumid raudteel viibinud inimestele toimusid inimeste viibimise tõttu raudteel selleks mitteettenähtud kohas. Otsasõidujuhtumite täpsemate asjaolude väljaselgitamisega tegeleb politsei.
Tehnilise järelevalve amet analüüsib järjepidevalt raudteel toimunud õnnetuste asjaolusid, et leida koostöös raudteeinfrastruktuuriettevõtjatega ning raudteeohutusega tegelevate organisatsioonidega probleemidele sobivad lahendused ning muuta raudteel liiklemine võimalikult ohutuks.
2010. aastal jätkati reisijate ooteplatvormide rekonstrueerimist. Uute, 2012. aastal sõitma hakkavate reisirongide vajadustele vastavaid ooteplatvorme valmis 2010. aasta lõpuks 19. Ülejäänud ooteplatvormid rekonstrueeritakse hiljemalt 2012. aasta lõpuks. Uued reisijate ooteplatvormid tõstavad raudteeliikluse mugavust ja ohutust olulisel määral.
Uute ooteplatvormide rekonstrueerimise raames hinnati muuhulgas üle ka liikumistrajektoorid jaamades ja peatuskohtades (näiteks Tartu-Valga ja Lääne Harjumaa raudteelõikudel), eesmärgiks on luua liiklejatele senisest mugavam ja ohutum liikumisteekond.
2010. aastal jätkati tegevusi ülesõidukohtade varustatuse parendamiseks. Kasutusluba anti näiteks Paldiski raudteeülesõidukohal uuendatud automaatsetele foorisignalisatsiooniseadmetele. 2011. aastal on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatel plaanis varustada Türi-Viljandi raudteelõigul kolm raudteeülesõidukohta automaatsete
foorisignalisatsiooniseadmetega ning uuendada raudteeülesõidukohtade seadmeid Tallinna-Tapa-Tartu raudteelõigul.
Raudteeõnnetuste asjaolude analüüs näitab, et peamiselt juhtuvad õnnetused liiklejate tähelepanematuse ja liikluseeskirja eiramise tõttu. Jätkuvalt on probleemiks teatud hulga inimeste hoolimatu suhtumine raudteel kehtivatesse reeglitesse ja ohtudesse ning tahtmatus oma liikluskultuuri parandada.
Tehnilise järelevalve ameti üks raudteeohutusalase tegevuse prioriteete on järjepidev teavitustöö, mida korraldatakse koostöös raudteeohutusega tegeleva rahvusvahelise organisatsiooniga Operation Lifesaver Estonia (OLE). 2010. aastal korraldatud kampaania «Ta on lähemal, kui sa arvatagi oskad! Hinda õigesti läheneva rongi kiirust ja kaugust!» eesmärgiks oli võimalikult paljude eestimaalasteni viia sõnum, et raudtee on kõrgendatud ohuga piirkond, kus saab turvaliselt liigelda üksnes juhul, kui jälgitakse fooritulesid, liiklusmärke ja ohutusnõudeid.