Ministeerium otsustas pärast keskkonnaühendustega kohtumist metsaseadusega edasi minna

Kell 13 avaldasid metsakaitsjad meelt keskkonnaministeeriumi ees Foto: Liis Treimann

Kohtumisel keskkonnaühendustega arutati metsaseaduse muutmise ümber tekkinud arusaamatusi ning eri huvipoolte paremat kaasamist, teatab keskkonnaministeerium.

Metsaseaduse muudatustest olid kõne all raievanuse langetamine viljakate boniteediklasside (Ia, I) kuusikutes ning turberaietele ja valikraiele seatud piirangute leevendamine. Arutati, kuidas eri osapooli paremini kaasata, samuti võimalusi laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi sõnul otsustati, et metsaseaduse muudatustega saab edasi minna. «Selleks tuleb metsade range kaitse eesmärkide täitmine selgemalt sõnastada. Täiendavalt tuleb otsustada, millisel viisil saab kaitsealade piiranguvööndeid majandada. Segadust on tekitanud keskkonnaorganisatsiooni kaasatus otsustesse, selles osas saame mõlemad rohkem pingutada,» selgitas Lamp.

Ta lisas, et eri huvipoolte ja avalikkuse kaasamisse aitab kindlasti kaasa inimeste teadlikkus. «Võimalus tõdeda, et Eesti metsad ei ole kusagile kadunud, on 20. detsembril, kui keskkonnaagentuur tutvustab Eesti statistilise metsainventuuri tulemusi ja arvutusmetoodikat,» märkis Lamp.

Metsaseaduse muudatustega soovitakse ministeeriumi selgitusel soodustada lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Ühe muudatusena on kavas langetada majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikute raievanust.

Ministeerium andis metsakaitsjatele lubaduse

Keskkonnaühendused teatasid pressiteate vahendusel, et kohtusid täna keskkonnaministeeriumi esindajatega, et arutada ühiskonnas tekkinud usalduskriisi ja seda, milline võiks olla jätkusuutlik ja avalikkusele läbipaistev metsapoliitika.

Ühendused ootavad lähiajal reaalseid ministeeriumi samme kohtumisel antud lubaduste täitmiseks avalikkuse kaasamise ning seadusmuudatuste teemal. «Tänane kohtumine ministeeriumiga oli esimene samm olukorra parandamiseks. Usalduse taastamiseks on nüüd vaja ka tegusid,» ütles Eestimaa Looduse Fondi esimees Tarmo Tüür.

«Näeme jätkuvalt mitmeid laiemaid metsapoliitika probleemkohti, mida me täna arutada ei jõudnud. Üks suuremaid muresid on otsus raiuda metsa kogu juurdekasvu piires. See on sama kui brutopalga piires kulutamine. Igaüks saab aru, et palgast tuleb kõigepealt maksud maha lahutada ja ära võib kulutada vaid siis alles jääva osa,» lisas Tüür.

Ühendused nentisid kohtumisel, et usalduskriis ministeeriumi ja ühenduste vahel on tekkinud aastate pikkuse perioodi vältel, mil looduskaitseekspertide ja kodanike häält metsanduspoliitika kujundamisel sisuliselt kuulda võetud ei ole.

Ministeerium lubas kohtumisel, et kaasab edaspidi huvigruppe vastavalt valitsuse poolt kinnitatud kaasamise heale tavale. Samuti lepiti kokku, et kuuskede raievanuse langetamisega edasi ei minda, kui puudub ministeeriumi poolt selgelt kinnitatud plaan, kuidas muudatust elurikkuse jaoks kompenseerida. Ministeerium lubas korraldada kohtumisi eri osapooltega kuusikute raievanuse kui ka teiste problemaatiliste seadusemuudatuste küsimustes.

Eesti teadlased kirjutasid eile Postimehes avaldatud artiklis, et keskkonnaministeerium varjab teadlikult mittesäästliku metsade majandamist kasutades eksitavad termineid ja sobivamat statistikat. Ühendused on seisukohal, et riik peab olema metsapoliitikat selgitades ja põhjendades aus, kasutama asjakohaseid meetodeid ja termineid ning muutma metsapoliitika läbipaistvamaks.