Solominil ja Urmakeril oli tol ajal kokku mitu firmat, mille alt müüdi arvuteid ja arvutitehnikat. Tuntuim neist on Dreamline Arvutikeskuse nime all tegutsev elektroonikapood, millel on olnud mitu juriidilist keha.
Skeemide keerukasse ja detailsesse sisusse laskumata võib öelda, et Urmaker ja Solomin kasutasid üsna levinud skeemi, mille kohaselt kajastati enda käibemaksu deklaratsioonides sisendkäibemaksuga tehtud tehinguid, mida päriselt poldud tehtud. Skeem sisaldas Leedust tehnika ostmist ja siis selle sinna tagasi müümist või Eestis edasi müümist. Tegelikult tehnika Leetu tagasi ei liikunud ning tihti ei tehtud ka Eestis paberil olevaid tehinguid. Ent deklaratsioonidesse kirjutati need tehingud sisse ning riigile pidid nad teiste tehingute eest selle võrra vähem maksu maksma.