/nginx/o/2017/01/13/6250235t1hbf8a.jpg)
/nginx/o/2016/12/15/6174175t1h1e8b.jpg)
2010. aastal leidis Riigikontroll oma auditis, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vanade metsade raiumine viljakatel muldadel on liialt hoogne ning sellelaadne mets ei jõua end taastoota ehk jõuda samasuguse raieküpse vanuseni.
Riigikontroll hoiatas kuus aastat tagasi heade metsade vähenemise eest (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolli poolt toona läbiviidud auditi põhjal leiti, et selline raie vähendab tulevaste põlvkondade võimalust majandada riigimetsa sama tulusalt kui praegu, sest raieks sobivas vanuses nõnda öelda paremad metsad saavad lihtsalt mingil hetkel otsa.
Auditile saadetud vastuses ei nõustunud toonane keskkonnaminister Jaanus Tamkivi (REF) mitte ühegi Riigikontrolli järelduse ega ettepanekuga ja oli seisukohal, et riigimetsade majandamine on jätkusuutlik.
Minister leidis toona, et Riigikontrolli poolt soovitatud punktide elluviimine eeldaks Riigikogus kinnitatud pikaajaliste arengusuundade muutmist ning keskkonnaministeerium ei pea võimalikuks soovitusi rakendada.
Auditi tulemusena leiti, et riigimetsade liigilist ja vanuselist jagunemist arvestades ning varasemate aastate üleraiete leevendamiseks tuleks palu-, laane- ja salumetsades iga-aastast lageraiete pindala oluliselt vähendada: männienamusega metsades u 30%, kuuseenamusega metsades 40–50%, kaseenamusega metsades u 50% ja haavaenamusega metsades u 70% võrreldes 2010. aastaks kavandatuga.
Väljaspool kaitsealasid olevate metsade viljakamates metsatüüpides kaovad senise raiemahu juures vähem kui 20 aastaga vanad kuusikud (90-aastased ja vanemad) ning vanad haavikud (40-aastased ja vanemad). Vähem kui 30 aastaga saaksid otsa vanad kaasikud (70-aastased ja vanemad). Parem on olukord vanade männikutega (100-aastased ja vanemad), kuid ka need lõpeksid vähem kui 50 aastaga.
Sellisel moel majandamine ei ole jätkusuutlik
Riigikontrolli 2010. aasta auditist selgus, et heades metsatüüpides (palu-, laane- ja salumetsades) väheneb vanade metsade pindala järsult juba järgmisel kümnendil, sest lageraiete pindala viljakates metsatüüpides on suurem, kui keskealisi metsi vananeda jõuab.
Riigikontroll nägi olulise probleemina, et riik näitas raiemahtu kogumina kõikide riigimetsade hulgast, kuhu sisse on arvestatud nii parem kui ka kehvem mets. Ja kuna paremat metsa on veel võtta, käib raiumine loomulikult seal, kus see on kergem ja tulusam.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo märkis toona, et kui ühelt poolt peab riik praeguses keerulises majandusolukorras vajalikuks säilitada metsandussektoris tööhõivet ja saada märkimisväärset metsatulu, siis teiselt poolt tuleb ka selgelt teadvustada, et sellisel moel majandamist siiski pikalt jätkata ei ole võimalik.
«Praegust raiumise tempot jätkates tuleks kolme-nelja aasta pärast, kui raske aeg läbi, hea metsa raiumises seda järsemalt hoogu maha võtta. Kuid siis oleks ka riigimetsast saadava tulu vähenemine ilmselt palju järsem kui kohe hoogu mõistlikult vähendades. Nii või teisiti tuleb anda aega metsade kasvamiseks. Kaugemas tulevikus ehk aastakümnete pärast oleks võimalik raiemahtu taas ettevaatlikult suurendada, jälgides metsatüübiti tasakaalu,» sõnas peakontrolör.
Riigikontrolli ettepanekud aastal 2010
*Riigimetsade liigilist ja vanuselist jagunemist arvestades ning varasemate aastate üleraiete leevendamiseks tuleks palu-, laane- ja salumetsades iga-aastast lageraiete pindala oluliselt vähendada.
*Metsamajandust reguleerivaid õigusakte tuleks muuta nii, et need nõuaksid raiete kavandamisel eri metsatüüpidega ja raiutavate metsade ruumilise paiknemisega arvestamist.
*Metsamajandamise muudetud reeglistik peab tagama, et majandamise tulemusel ei väheneks vanade metsade pindala eri metsatüüpide kaupa ega kannataks kaitsealade võrgustiku sidusus.
*Kuna perspektiivis väheneb metsast saadav tulu, mida RMK suudab teenida, siis tuleks valitsusel juba praegu hakata mõtlema võimalikele mudelitele, kuidas riigimetsa haldamine ja sellest saadav tulu näevad välja paarikümneaastases vaates.
*Probleemide põhjuste analüüsil tuleks tähelepanu pöörata ka sisesurvele, mis tuleneb RMK olemusest – tulundusasutusena on see huvitatud kasumi teenimisest ja saadava tulu suurendamisest.
*Keskkonnaministeerium peaks analüüsima riigimetsade majandamise mooduseid ja leidma riigimetsade majandamiseks väheneva tulu tingimustes optimaalne lahendus, mis tagaks nii riigimetsade jätkusuutliku kasutuse, riigivara säilimise, ökoloogilise stabiilsuse kui ka avalike teenuste pakkumise.