Vabaerakond kehtestaks ministritele sobivusnõuded

Martin Repinski. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Vabaerakonna saadikurühm algatas täna eelnõu, mis seab ministritele esmakordselt selged sobivusnõuded ja paneb presidendile kohustuse mitte nimetada ministriks isikuid, kes seaduse nõuetele ei vasta ja võivad seeläbi riigivõimu usaldusväärsust kahjustada. 

«Mitme olulise ameti puhul, nagu õiguskantsler, riigikontrolör, kohtunik, eeldatakse kandidaadilt erialaseid teadmisi, kõrgeid kõlbelisi omadusi, karistatuse puudumist ja üldist usaldusväärsust. Suurt vastutust kandvatele ministritele ei ole sätestatud ühtegi nõuet,» sõnas Vabaerakonna esimees Andres Herkel. 

«Niivõrd tõsisel erisusel puudub selge põhjendus peale selle, et tahetakse liigutada takistusteta malenuppe partei sisemängus,» lisas parteijuht.

Eelnõuga ettenähtud ministri sobivusnõueteks on usaldusväärsus, kehtivate kriminaalkaristuste puudumine, täielik teovõime, Eesti kodakondsus ja eesti keele valdamine kõrgel tasemel.

Täieliku teovõime all peab erakond silmas järgmist seaduselõiku: füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid; täielikku teovõimet välistab vastavalt seadusele vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire ning täielikult teovõimeline isik peab olema vähemalt 18-aastane. 

Herkeli sõnul oli üheks tõukeks eelnõu algatamiseks 18 päeva maaeluministri toolil püsinud Martin Repinski. «Ilmselt ei teadnud peaminister ega president, et Repinski eluloos on olnud seikasid, mis teevad ta ministrina vähesobivaks. Ministeeriumi tõhus ja tulemuslik juhtimine avatud ja demokraatlikus ühiskonnas nõuab lisaks vajalikele erialastele teadmistele ka head renomeed,» tõdes Herkel, et vastasel juhul võib ministeeriumi töö olulisel määral seiskuda ja riigivõimu usaldusväärsus saab kahjustatud.

Ta lisas, et eelnõu eesmärgiks ei ole presidentaalse võimu suurendamine ja see ei riku põhiseadust, sest põhiseadus jätab selles küsimuses teatud mänguvälja. «Tuvastades vastuolu seadusega, peab president jätma ministri ametisse nimetamata ja oma otsust põhjendama. Sekkuda poliitiliselt valitsuse moodustamisse riigipea ei tohi,» lisas Herkel.

Taolise mõtte, et ministrile peaks kehtima usaldusväärsuse nõue, käis novembri lõpus välja ka endine õiguskantsler ja hiljutine presidendikandidaat Allar Jõks. «Mina oleks rahul, kui seaduses oleks säte, et valitsuse liige peaks olema usaldusväärne ja laitmatu mainega. See on siis määratlemata õigusmõiste, mida president saaks tema ametisse nimetamisel kaaluda,» ütles Jõks toona Postimehele.

Jõks tõi ka välja, et valitsuse seadus ei näe ministrile ette rohkem nõudeid kui ainult keeld teatud ametikohtade ühitamiseks. «Seadus ei näe ette, et minister peaks olema kõrgete kõlbeliste omadustega, aus ja kõlbeline, äratama usaldust kõigis isikutes, usaldusväärne või laitmatu eri- ja ärialase mainega. Eelnev oli kokkuvõte kohtunikele, advokaatidele, kohtutäituritele ja kindlustustegevuse või investeerimisfondide seaduse alusel tegutsejatele esitatud nõuetest,» märkis ta. Andmata hinnangut Repinski sobivusele ministriametisse, viskas endine õiguskantsler õhku küsimused, kas seadus peaks valitsuse liikmele miinimumnõuded seadma ja kui seabki, kas siis on üldse võimalik valitsust komplekteerida.