/nginx/o/2019/07/13/12361981t1h2250.jpg)
/nginx/o/2016/10/12/5949483t1hab2a.jpg)
Riigikogu riigikaitsekomisjon sai esmapäevasel istungil ülevaate kaitseministeeriumi sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminoloogiakomisjoni tegevusest, leides ühiselt, et sõjalised terminid peavad olema üheselt mõistetavad.
Riigikaitsekomisjon: sõjalised terminid peavad olema üheselt mõistetavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni esimees Hannes Hanso ütles, et militaarvaldkond peab käima ajaga kaasas. «Eesti keel on meie riigikeel, seetõttu on selge, et ka sõjandusvaldkond pole erand – ka «sõda» peab saama pidada eesti keeles,» vahendas riigikogu pressiteenistus tema sõnu.
Riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots meenutas, et 1990. aastate alguses olid sõjanduses kasutusel venekeelsed terminid, kuid Eesti liitumisel NATOga hakati terminoloogiat inglise keelest tõlkima ja ühtlustama.
«Sõjalised terminid peavad olema üheselt mõistetavad, et igaüks, kes tegeleb sõjandusega või osaleb riigikaitses ja satub näiteks sõjalist tegevust nõudvasse olukorda, saaks sellest ühte moodi aru,» leidis erukindral. Tänaseks oleme tema hinnangul jõudnud aga olukorda, kus vanad sõjamehedki ei saa alati aru, mida üks või teine termin tähendab. Laaneots rõhutas, et loomulikult peab Eesti NATO liikmesriigina inglisekeelseid termineid tundma, kuid neid ei tohi kaitseväes automaatselt üle võtta.
Laaneots lisas, et oleks vaja koostada ja avaldada sõjaliste terminite sõnaraamat. Ka Ain Lutsepa, Marianne Mikko ja Johannes Kerdi hinnangul peaks sõjalise terminoloogia sõnaraamat olema paberikandjal kättesaadav.
«Tehnoloogia mõttes ja ka keelelise mõttes on teatud valdkondades tormiline areng,» ütles Hanso. Seetõttu tuleb komisjoni esimehe arvates mõista, et ka keel ei saa oma arengus peatuda ja peab edasi arenema.
Komisjonile selgitati, et Eesti kaitsevägi on eestikeelne, kuid NATO liikmesriigina kasutatakse ametlikus keelepruugis kohati ka ingliskeelseid termineid ja lühendeid. Terminitega on võimalik tutvuda Eesti Keele Instituudi juures olevas andmebaasis Militerm, mis sisaldub hetkel ligi 4000 terminit.
Terminite korrastamine toimub vastavas komisjonis regulaarselt, et see oleks elav, ajakohane ja andmebaas sisaldab kõige ajakohasemat teavet. Terminoloogiakomisjoni liikmete hulgas on esindatud nii keeleteadlased kui ka Kaitseväe kõikide väeliikide ja Kaitseliidu esindajad.
Kaitseministeeriumi sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminoloogiakomisjoni tegevusest tutvustasid komisjonile kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet ja terminoloogiakomisjoni aseesimees, ajaloolane Toomas Hiio.