Kaitseväe äkkõppusele jättis ilmumata 37 reservväelast

Foto: Mihkel Maripuu

Detsembri alguses toimunud kaitseväe äkkõppusele Okas jättis ilmuma 37 kutse saanud kaitseväelast, selgus kaitseväe ja kaitseministeeriumi täna riigikogu riigikaitsekomisjonile antud ülevaatest.

Lisaõppekogunemisele kutsuti 302 reservväelast, kellest kohale tuli 265, mis teeb osaluseks 88 protsenti. Inimesed, kes ei jõudnud 48 tunni jooksul kohale, tõid peamiseks põhjuseks haiguse või välisriigis töötamise.

Kui kaitsevägi teatas algselt, et õppusele Okas on kutsutud 303 inimest, siis tegelikult saadeti laiali 302 kutset, mida peeti üksuste komplekteerimist arvestades otstarbekamaks.

Kaitseväe ja kaitseministeeriumi esindajad selgitasid täna riigikaitsekomisjonile, et lisaõppekogunemise Okas eesmärk oli harjutada staapide juhtimistegevust, teenistusse kutsumist ning lahinguvalmiduse hindamine. Eesmärk ei olnud mitte võimalikult suure hulga inimeste mobiliseerimine, vaid süsteemide kontrollimine.

Hanso: tulevikus võiks kutsuda äkkõppusele üle tuhande inimese

Riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso sõnul võiks tulevikus korraldada taolisi äkkõppusi suuremas mastaabis, kui oli detsembri alguses korraldatud õppus. Hanso sõnul võiks mõne taolise äkkõppuse kutsutute arv olla ka neljakohaline ehk üle tuhande osalejaga.

Ta tõi näiteks, et ka kaitseväe kevadised suurõppused on eri aastatel erineva osalejate arvuga. Kui kaitseväe igakevadine õppus Kevadtorm on 5000-7000 osalejaga, siis näiteks 2015. aastal toimunud suurõppusel Siil osales üle 13 000 inimese.

Hanso sõnul peavad inimesed teadma, et õppekogunemiste korraldamisega on tõsi taga ning ta uuris, kuidas suhtub kaitsevägi kutse eirajatesse. Kaitseväe esindajad vastasid, et kõik, kes lisaõppekogunemisele ei tulnud, saavad mingil kujul tagasisidet. Ei ole välistatud, et mõne suhtes rakendatakse ka sanktsioone. 

Komisjonile tutvustati ka edasiste õppekogunemiste kava. Eesmärk on korraldada igal aastal vähemalt üks lisaõppekogunemine.