Perling ja Sinisalu käisid Savisaare uurimistoimiku avalikustamise pärast õiguskomisjoni ees

Pressikonverents riigiprokuratuuris, kus riigi peaprokurör Lavly Perling ja kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu andsid ülevaate kriminaalmenetlusest, mille käigus sai kuriteokahtlustuse Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja rida suurärimehi. Foto: Erik Prozes

Riigi peaprokurör Lavly Perling ja kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu ning ministrid Urmas Reinsalu ja Andres Anvelt käisid täna riigikogu õiguskomisjonis arutamas Edgar Savisaare jt süüdistatavate kriminaalasja uurimistoimiku avalikustamist ajakirjanduses. Ligi kaks tundi kestnud arutelul ühegi konkreetse otsuseni ei jõutud.

Kinnise istungi teemadeks olid püstitatud sisejuurdluse algatamine Savisaare kriminaalasja andmete lekkimise osas ja võimalikud seadusemuudatused sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus.

Arutelul käis läbi mitu ideed, näiteks kaaluti, kas oleks võimalik süüdistatavale ja kaitsjatele mitte anda enne kohtuistungeid võimalust tutvuda kõikide uurimise käigus kogutud tõenditega või lühendada kaitsjate uurimistoimikuga tutvumise aega, et nii vältida võimalikke lekkeid.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles Postimehele, et suuresti on need meetmed seotud õigusriigi põhimõtetega. «Sellisel juhul tuleks vähendada kas kaitsja õigust või piirata kaitsjate tutvumise võimalust kas ruumiliselt või ajaliselt või materjalide mahu hulgas. See on ühelt poolt lahendus, teisalt läheb see omakorda vastuollu kaitseõiguse rakendamisega, mistõttu seda väga reaalse meetmena ei arutletud,» rääkis ta.

«Siis me peaksime hakkama pealt kuulama advokaate, ajakirjanikke – nalja teete või? Kellele sellist asja vaja on. See on ajakirjaniku südametunnistus, midagi ei ole muud teha.»

Lekitamise kriminaliseerimine

Arutati ka tõendite lekitamise kriminaliseerimist enne kohtumenetlust ehk lekitaja karistamist. Kas sellise tegevuse kriminaliseerimine võiks olukorra lahendada? «Võib-olla,» leidis Perling ja lisas: «Aga kui mõelda õigusriigi proportsionaalsuse peale, siis kas see meede oleks väga mõistlik.» Pigem jäi siingi tema sõnul kõlama arvamus, et see ei oleks mõistlik lahendus.

Perlingu hinnangul tuleb rohkem tegeleda hoopis eetikal ja väärtustel põhinevate küsimustega – iga organisatsiooni eetikakoodeks, näiteks ajakirjanduse eetikakoodeks, peaks sätestama, et tõendite avaldamine enne kohtumenetlust on taunitav. «Me küll mõistame, et ajakirjandus täidab oma rolli, aga selle rolli täitmisel võiks arvestada ka teiste institutsioonide kohustusega välja selgitada tõde, tagada süütuse presumptsioon ja õiglane kohtupidamine,» lausus ta.

«Meie ei ole tegelenud Postimehe uurimisega, küll olen ma pidanud vajalikuks rõhutada igal pool seda, et me oleme ajakirjanduselt, Postimehelt palunud väga selgelt välja öelda seda, et andmed ei pärine prokuratuurist,» ütles Perling.

Kui inimene kaalub, kas pöörduda oma diskreetse loo, võimaliku kuriteoga uurimisasutuse poole, siis ei tohiks ta peaprokuröri hinnangul karta, et see lugu lekib kuidagi ajakirjandusse. «Siis ei saa me seda inimest aidata ja ma loodan, et see on see, millega ajakirjandus ka arvestab,» lisas ta. Perling leiab, et kuigi Postimees on hiljem kinnitanud, et andmed toimikust ei pärine prokuratuurist, on kahju prokuratuuri usaldusväärsusele tekkinud.

Siseminister Andres Anvelt (SDE) ütles, et antud juhtumi puhul midagi edasi teha ei saagi – valida on, kas minna tagasi nõukogude aega või jätkata õigusriigina. Anvelt ei toeta naasmist vana kriminaalmenetluse koodeksi juurde, kus süüdistatavad käisid koos advokaatidega prokuratuuris kinnises ruumis materjalidega tutvumas.

Lahendused on tema arvates puhtalt tsiviilõiguslikud – kõigil, kes on juhtumis kannatanud ehk antud juhul süüdistatavad, on õigus pöörduda Andmekaitse inspektsiooni poole, kes saaks algatada väärteomenetluse. Siis saaks hakata juba läbi kohtu nõudma tsiviilkorras ajakirjanike vastutust selle eest, et nende andmed on avaldatud.

Seda, kust ajakirjandus Savisaare toimiku hankis, Anvelti arvates välja uurida ei saagi. «Siis me peaksime hakkama pealt kuulama advokaate, ajakirjanikke – nalja teete või? Kellele sellist asja vaja on. See on ajakirjaniku südametunnistus, midagi ei ole muud teha. Ma arvan, et läbimüük tõusis ja väga hästi,» oli Anvelt resoluutne.

Õiguskomisjonis käis siseministri sõnul läbi ka üleskutse, et üks pool ehk Keskerakond ise võib kollektiivselt pöörduda kohtu poole. «Siis me hakkame jälgima «Santa Barbara» (teleseriaal – toim) 2 ehk me hakkame lugema kohtutoimikuid, kuidas Keskerakond käis Postimehega kohtus,» sõnas Anvelt.

Sisejuurdlust kapos ei tule

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu seisukoht oli istungil, et kaitsepolitsei uurimismaterjalide ajakirjandusse jõudmist uurida ei saa, kuna kapol ei ole õigust vaadata sisse sellele, mida on teinud süüdistatavad ja advokaadid. Sinisalu ei soovinud kommenteerida, mida riigikogu liikmed temalt istungil küsisid ja kas neil oli ka kaitsepolitseile etteheiteid.

Endine kapo direktor, õiguskomisjoni kuuluv Raivo Aeg (IRL) leidis, et see, et uurimistoimik enne kohtumenetlust avalikkuse ette jõuab, häirib kõiki osapooli. «Eeldus on, et tõendeid hakatakse hindama ja üle vaatama võistleva kohtumenetluse käigus. Siis asjaosalised tulevad oma argumentidega välja,» rääkis Aeg ja lisas, et praegu on mingite argumentide üle diskussioon hakanud pihta juba enne kohtumenetlust.

Seetõttu teema õiguskomisjonis eelmine kord Aegi sõnul ka tõusetus. Tema hinnangul tuleb nüüd arutada pigem selle üle, kuidas edasi minna. «See, mis täna on toimunud, on ju läinud. Me ei hakka ju siin tegema eraldi jälitustegevust, et tuvastada, kelle kaudu see leke toimus,» lisas ta. «Ja kui siin räägitakse mingisugusest ametkondlikust juurdlusest, siis minu jaoks on see naljanumber, sellega ei tuvasta selliseid asju eluilmaski,» rääkis Aeg.

Õiguskomisjoni esimees, Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid (KE) ütles, et tulemus tänasel arutelul oli see, et kõik asjaosalised said aru, et teema on tõsine. Selget lahendust aga pole.

«Me saime täna suurema kindlustunde kui varem, et siseminister ja justiitsminister on teinud kõik endast oleneva, et selgitada välja, kas leke on tulnud riigiinstitutsioonist. Nad mõlemad olid täna täis veendumust, et kaitsepolitsei ega prokuratuur pole olnud lekitamise juures,» rääkis Karilaid ja nentis, et vastust sellele, kes siis lekitaja ikkagi oli, täna ei tulnud.

Karilaid tõdes, et inimeste ring, kes Edgar Savisaare jt süüdistatavate kriminaalasjas uurimistoimiku enda kätte sai, oli küllaltki suur – umbes 50 inimest. Kehtiv seadusandlus nende hulgast aga lekitajat üles leida ei võimalda, nentis ta. «Praegu lähevad pilgud paratamatult kahtlusaluste suunas,» märkis ta.

50 inimese ring

Ka Karilaiu sõnul käis täna läbi ettepanek teha õiguskomisjoni poolt üleskutse, et lekitaja võiks ise avalikult öelda, kes ta on, kuid seda on Karilaiu sõnul pisut palju tahetud.

Ajakirjanduses artiklite avaldamisel on Karilaiu arvates oluline, et otsitakse korruptsioonikuritegude koosseisu, mitte ei avaldataks eraelulisi terviseandmeid. «Kus on toimunud mõjuvõimuga kauplemine, kus on toiminud hüve saamine – see huvitab avalikkust, mitte eraelu,» lausus ta.

Karilaid usub, et teema on ühest erakonnast laiem küsimus – ka reformierakondlased on tema sõnul öelnud korduvalt, et tõendite avaldamine enne kohtumenetlust ei ole normaalne olukord. «Keegi ei olnud ka selle teema käsitlemise vastu, need on faktid,» lisas ta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu lubas istungil, et tuleb järgmisel aastal õiguskomisjoni ette konkreetsete ettepanekutega.

Põhiseaduskomisjoni kuuluv Keskerakonna saadik Peeter Ernits kirjutas oma sotsiaalmeedia sissekandes kokkuvõttena, et lekkimine jätkub ja lekitajat tuvastada ei suudeta.

«Siseminister Anvelt soovitas lekitajatel ise üles tunnistada, kes lekitas. Vitsut tegi ettepaneku lekitamine kriminaliseerida. Justiitsminister Reinsalu seda ei poolda, samamoodi ei pooldanud laua taga istunud jõustruktuuride juhid vana korra taastamist, et toimikuid saaks vaid prokuratuuri spetsiaalses ruumis lugeda,» kirjeldas kinnist istungit keskerakondlane.

Kübarsepp: Karilaid ei tunneta piire

Õiguskomisjoni liige, Vabaerakonna saadik Külliki Kübarsepp teatas pressiteate vahendusel, et täna riigikogu õiguskomisjonis toimunud prokuratuuri, kapo, advokatuuri ja sise- ning justiitsministri ülekuulamises saab näha süüdistatavatele ehk Keskerakonnale ja Savisaarele uuteks menetluskäikudeks info korjamist.

«Savisaare ja Keskerakonna kohtuasjaga seoses ametnike ülekuulamine riigikogu õiguskomisjonis ei ole pädev. Sellisel moel ei oleks pidanud see toimuma,» ütles Kübarsepp ja lisas, et kui riigikogul on küsimusi seoses julgeolekuasutuste tegevusega, siis õige koht aruteluks on julgeolekuasutuste järelevalvekomisjon. Seda juhul, kui ei sekkuta konkreetsesse kohtumenetlusse. «Komisjoni esimees ei tunneta piire. Tekib küsimus, kas järgmisena ta kutsub komisjoni kohtunikke Savisaare kaasust arutama?» küsis Kübarsepp.