/nginx/o/2016/12/08/6154283t1hb14c.jpg)
Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ning Turu-Uuringute ASi tehtud värskest avaliku arvamuse küsitlusest selgub, et 61 protsendi Eesti elanike arvates peaks president Kersti Kaljulaid osalema jõulujumalateenistusel.
Eesti elanike arvates peaks president osalema jõulujumalateenistusel (19)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui presidendi otsust ametisse nimetamise tänujumalateenistusel mitte osaleda Eesti elanikud enamikus probleemiks ei pea, siis kiriku liikmetega võrreldav 30 protsenti elanikkonnast aga peab.
«Jõulud on ukse ees ning kindlasti kerkib päevakorrale küsimus, kas vabariigi president läheb pühade puhul kirikusse, nagu on seda traditsiooniliselt teinud varasemad Eesti presidendid,» rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson. «President Kaljulaidi valik loobuda oma ametisse nimetamise jumalateenistusest tekitas avalikkuses suure arutelu ning eri ühiskonnagrupid ootavad huviga, kas president otsustab jõulupühade ajal jumalateenistusel osaleda või mitte.»
Arvamusuuringus esitatud küsimusele, kas president peaks osalema jõulujumalateenistusel, vastas 21,3 protsenti inimestest «jah» ning 39,6 protsenti inimestest «pigem jah». 39 protsenti Eesti inimestest ei pea presidendi osalemist jõulujumalateenistusel vajalikuks ehk 26,1 protsenti vastanutest leidis, et president «pigem ei peaks» jõulujumalateenistusel osalema ning 13 protsenti vastas sellele küsimusele «kindlasti mitte».
Küsitluses uuriti ka, kas president Kaljulaid käitus õigesti, kui loobus ametisse nimetamisel tänujumalateenistusest. 33,1 protsenti vastanutest leidis, et president käitus õigesti ja 37,1 protsenti vastanutest, et pigem õigesti – seega toetas 70 protsenti inimestest presidendi otsust isiklikel motiividel tänujumalateenistusest loobuda. 20,5 protsenti vastanutest arvas, et president käitus tänujumalateenistusest loobudes pigem valesti ja 9,3 protsenti pidas seda valeks otsuseks – kokku on presidendi otsusega mitte nõustuvaid inimesi 30 protsenti eestimaalastest.
«Eestimaalaste jaoks on jõulud ja kirik tihedalt seotud isegi juhul, kui nad ennast religioosseks inimeseks ei pea,»märkis Art Johanson. «Põhjus peitub osalt ka selles, et nõukogude ajal väljendas jõulude ajal kirkus käimine vastuseisu okupatsioonivõimude poliitikale. Paljud tunnetavad ka täna, et ateistlik jõulude mahategemine väljendab toonase võimu arusaamu,» selgitas Johanson.
Presidendi isiklikku valikut tänujumalateenistusest loobuda enamik probleemiks ei pea. Otsust pidas aga valeks 30 protsenti elanikkonnast, mis Johansoni sõnul kattub enam-vähem kiriku liikmete arvuga. «Võib öelda, et president ei pidanud lugu Eesti ühe suurema sotsiaalse grupi ootusest, kuid need, kes sellesse gruppi ei kuulu, kiriku liikmete nördimust ei jaga.»
Veebiküsitluse korraldas Turu-Uuringute AS läbi ajavahemikus 29. novembrist 5. detsembrini 2016 ja sellele vastas 1012 18-aastast ja vanemat kodanikku. Välja on toodud selge seisukoha võtnud inimeste arvamused, arvestatud ei ole «ei oska öelda» vastuseid.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda ehk thinktank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.