/nginx/o/2008/10/08/81421t1h77d2.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves ja Oxfordi ülikooli ajalooprofessor Norman Davies pidasid täna Tartu Ülikooli aulas presidendi mõttekoja raames avaliku debati ajaloo mõtestamise teemadel, kus Ilves rõhutas, et ajalugu pole abstraktsioon, vaid mõjutab igapäevaelu.
President Ilvese sõnul ei ole ajalugu üksnes abstraktne nähtus, vaid selle tõlgendamine mõjutab riikide poliitikaid ja suhteid ka täna.
«Eesti inimesed on mures, kuna meie rasket ajalugu ei teata,» rääkis riigipea.
«Kuid oluline on hoopis see, et ajalugu ümber sõnastades kasutatakse tõlgendusi ka välispoliitilise tööriistana,» toonitas ta.
Professor Daviese hinnangul on Euroopa sotsiaalne mälu problemaatiline.
«Iga riik mäletab II maailmasõda nii nagu talle kasulik on, püüdes unustada hirmsaid kuritegusid, mida riik on korda saatnud. See on mõistetav,» rääkis Davies.
«Kuid millegipärast tahavad kuritegusid eitada või unustada ka riigid, kes otseselt milleski süüdi pole.» Davies lisas, et sellest tuleneb kohati ka soovimatus kritiseerida Nõukogude Liitu.
Kõneledes Euroopa Liidust, nentisid nii Ilves kui ka Davies, kes on pärit Walesist, et ühendus on kõige muu kasuliku kõrval eriti sobiv väikestele riikidele: Euroopa Liit loob väikestele riikidele foorumi, kus neil on varasemate aegadega võrreldes märkimisväärselt paremad võimalused kestmajäämiseks ning olulistes küsimustes kaasarääkimiseks.
President Ilves ja professor Davies tõdesid siiski, et Euroopa Liidu arengut
suunavad riikidepõhised valitsused, kel on omad huvid: «kui vaadata praegust finantskriisi, ei ole Euroopa Liidu valitsustel ühist mehhanismi, et lahendada ühine probleem.»
Päeva esimeses pooles esinesid ettekannetega haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ning tekstiilikunstnik Irina Gross.
Seejärel arutlesid Jaan Tallinn, Mart Ustav, Pille Kaisel ja Ilmar Raag oma kooliaja üle, arutelu võttis kokku haridusminister Tõnis Lukas. President Ilvese ja professor Daviese debatti modereeris ajaloolane ja diplomaat Margus Laidre.