/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/11/02/6027431t1h24b9.jpg)
Kohalikud omavalitsused saavad järgmisest aastast ise otsustada, millist lapsehoiu – või laiemalt sotsiaalteenust vajavad raske ja sügava puudega lapsed.
Vallad saavad lisaraha puudega laste hooldamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iga kohalik omavalitsus teab tavaliselt kõige paremini, millist lapsehoiu- või sotsiaalteenust vajavad nende vallas või linnas elavad raske ja sügava puudega lapsed,» ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.
«Seni said omavalitsused nende laste hoiuteenuse toetamiseks kindla summa ja kui see ära ei kulunud, sai jääki kasutada aasta lõpus neile lastele teisteks sotsiaalteenusteks. Edaspidi võib omavalitsus vastavalt vajadusele kasutada eraldist kohe lapsehoiuteenuseks või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi ning seejuures ei seata piirmäära ühe lapse kohta,» lisas sotsiaaldemokraat Kütt.
Seni rahastas riik raske ja sügava puudega laste toetamist osaliselt ning tegi seda maavalitsuste kaudu, kusjuures aastane piirmäär oli 402 eurot lapse kohta.
Kolmapäeval riigikogus kolmandale lugemisele tuleva sotsiaalhoolekande seaduse muutmise järel kaob see piirmäär ning kohalikud omavalitsused hakkavad otsustama, kas ja kui palju kasutada toetusraha nende laste hoiuteenuse või muude sotsiaalteenuste hüvitamiseks. Selleks antakse 2017. aastal omavalitsuste toetusfondi täiendavalt miljon eurot.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Küti sõnul muutub sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus paindlikumaks ja kättesaadavamaks.
Samuti muutis Riigikogu sotsiaalhoolekande seadust nii, et asenduskoduteenust osutavate perevanematega sõlmitakse edaspidi perevanemalepingud, kus on selgelt reguleeritud ka nende töö- ja puhkeaja tingimused, mis senistes käsunduslepingutes sageli puudusid.
«See on kirjas sotsiaaldemokraatide programmiski, et ebatraditsioonilise tööajaga ametikohtadel, näiteks perevanematel, oleksid tegelikele vajadustele vastavad töö- ja puhkeaja tingimused,» ütles Helmen Kütt.