Tallinna linnahalli rekonstrueerimine võib minna maksma üle 100 miljoni euro

Tallinna linnahall. Foto: Eero Vabamägi

Tallinna linnahalli rekonstrueerimine läheb erinevatel hinnangutel maksma vahemikus 80-108 miljonit eurot.

Tallinna linnapea ülesandeid täitev Taavi Aas ütles täna linnahalli rekonstrueerimiskava esitlusel, et linnahalli rekonstrueerimise maksumus on umbes 80 miljonit eurot. Linnahalli rekonstrueerimise projekti lähteülesande koostaja Allians Arhitektid OÜ arhitekt Indrek Tiigi nimetas aga hoone eri osade maksumuse, mille summa ületab 100 miljonit eurot.

Tiigi sõnul on linnahall jagatud rekonstrueerimisel tinglikult kolmeks osaks – konverentsikeskus, mis rajatakse praeguse jäähalli kohale, kontsertsaali osa ja merepoolne osa.

Jäähalli osa rekonstrueerimine koos kontsertsaali pindade ristkasutusega läheb Tiigi sõnul maksma umbes 35 miljoni eurot. Kontsertsaali ehitusmaksumus on arhitektuuribüroo hinnangul 46,5 miljonit eurot. Lavatehnoloogia maksumus on umbes 20 miljonit eurot. Linnahalli mereäärse osa rekonstrueerimise maksumusena nimetas Tiigi 3,1 miljonit eurot. Linnahalli ümbruse välialade korrastamiseks on kavandatud 4,2 miljonit eurot. See kõik kokku teeb ligi 110 miljonit eurot, millele lisandub veel käibemaks.

Jäähalli osa lammutatakse ja rajatakse asemele konverentsikeskus

Tiigi rääkis, et praegune jäähalli osa on kehvas seisus ja see on plaanis lammutada ning ehitada muinsuskaitse nõudeid arvestades taas üles. Konverentsikeskuses peaks lähteülesande järgi olema vähemalt 2500 kohta. Konverentsikeskusesse tuleb kokku 12 erineva suurusega saali. Konverentsikeksusesse on kavandatud ka 500-ruutmeetrine black-box tüüpi teatrisaal ja kinosaal.

Jäähalli katusele on kavandatud klaaskonstruktsiooniga pind, mida saaks kasutada pidulikeks õhtusöökideks ja esitlusteks. Klaaskonstruktsiooniga osa saab olema teisaldatav, et jäähalli katus jääks, nagu praegugi, avalikult kasutatavaks pinnaks.

Jäähalli asemele rajatava konverentsikeskus on kavas ühendada kontsertsaali üldkasutatavate pindadega. Jäähalli osa konverentsikeskuseks ehitamise maksumuseks hindab arhitektuuribüroo 27,5 miljonit eurot ja kontserdisaali pindadega ristkasutuse võimaluse loomise maksumuseks 7,5 miljonit. Seega maksab konverentsikeskuse rajamine ja integreerimine kontserdisaaliga kokku umbes 35 miljonit eurot.

Kontserdisaal tuleb vähemalt 3500-kohaline

Kontserdisaal on kavas rekonstrueerida vastavuses muinsuskaitsenõuetega. Hoone amortiseerunud osad eemaldatakse ja ehitatakse uuesti üles. Kontserdisaali tuleb muudetava suurusega lava, mis võimaldab erinevate ürituste korraldamist. Kontserdisaali tuleb vähemalt 3500 istekohta ning selle suurus saab olema 36 000 ruutmeetrit. Kontserdisaali juurde on kavandatud ruumid kontsertagentuuri jaoks, samuti helistuudiod.

Tiigi sõnul vajab praegu veel täiendavat analüüsi, kas ehitada linnahalli suur kontserdisaal loomuliku akustikaga või elektroonilise võimendusega.

Kontserdisaali ehitusmaksumuseks on arvestatud 46,5 miljonit ning lavatehnoloogia hinnaks umbes 20 miljonit eurot.

Merepoolne osa rekonstrueeritakse võimalikult originaalilähedaselt

Linnahalli merepoolne 3300-ruutmeetrine osa on kavas rekonstrueerida võimalikult originaalilähedaselt. Merepoolses osas on Tallinna linnale kuuluv tiiburlaevade sadam, mis säilib ka pärast rekonstrueerimist. Merepoolsesse osasse jäävad ka pärast rekonstrueerimist, meelelahutusasutused, restoranid ja kohvikud. Merepoolse osa rekonstrueerimine maksab lähteülesande järgi 3,1 miljonit eurot, eeldusel, et hooneteploki sisseseade tagab rentnik.

Linnahalli hoone juurde kuulub ka viie hektari suurune väliala, mille korrastamise maksumuseks hindab arhitektuuribüroo 4,2 miljonit eurot.

Praegu on veel lahtine, milline saab olema parkimiskorraldus linnahalli juures. Indrek Tiigi sõnul on võimalik rajada praeguse jäähalli osa alla maa-alune parkla, kuid vajab analüüsimist, kas see on otstarbekas. Tallinna linnavalitsus näeb võimalust teha parkimiskorraldusel koostööd kõrvalkruntide omanikega.

Hoone valmib kava järgi aastal 2019

Tallinna Linnahalli ASi nõukogu esimees Meelis Pai ütles, et linnahalli rekonstrueerimise projekteerimishange on kavas välja kuulutada selle aasta lõpus või uue aasta alguses. Projekteerimiseks kulub umbes aasta ning 2018. aastal saab Pai sõnul loodetavasti alustada ehitusega. Tema hinnangul on reaalne, et uus ümberehitatud linnahall saab valmis aastal 2019.

Tallinna linnapea ülesandeid täitva Taavi Aasa sõnul on riik lubanud koalitsioonileppes finantseerida linnahalli ümberehitust 40 miljoni euro ulatuses.

«Millisel moel riik linnahalli ümberehitamisele õla alla paneb, on praegu veel keeruline öelda, me ei tea praegu veel sedagi, kas meie riigipoolne partner saab olema kultuuriministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Riigi Kinnisvara AS või mõni muu partner,» rääkis Aas.

Simson: riik võtab linnahalli finantseerimiseks ilmselt laenu

Keskerakondlasest majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles Postimehele, et riik võtab poole ehk 40 miljonit eurot enda kanda ning see summa jaguneb omakorda kahe aasta peale (Simson andis oma kommentaari enne tänast esitlust, kui selgus, et investeering võib kujuneda 80 miljonist eurost kallimaks – toim.).

Ta märkis, et koalitsioonileppes on välja toodud, milliste valdkondade peale kavatsetakse võetavat laenu rakendada ning linnahall kuulub võimuliidu jaoks prioriteetsete projektide hulka. «Riigipoolne finantseering tuleb ilmselt laenust, kuid tegemist ei ole kivisse raiutud plaaniga ning kindlasti ei välistata muid võimalusi, kui need osutuvad otstarbekamaks,» ütles Simson.

Simson lisas, et riigi puhul tuleb linnahalli jaoks laenuraha kasutada ilmselt aastatel 2018-2019.

Sester: Eesti riik võib pikemate tulu toovate projektide jaoks ka laenu võtta

Rahandusminister Sven Sester ütles Postimehele kommentaariks riigi finantseeringu kohta linnahalli renoveerimisse, et Eesti võib pikemate tulu toovate investeeringute tarbeks ka laenu võtta.

«Laen, aga ka võlakirjad on üks finantsinstrument teiste hulgas. Eesti konkurentsivõimet kasvatavate investeeringute jaoks oleme valmis kasutama nii oma- kui ka võõrkapitali. Kuna Eesti ei ole saavutanud oma potentsiaalset sisemajanduse koguprodukti (SKP) taset, on praegu põhjendatud majanduse stimuleerimine ka eelarvepoliitika kaudu,» ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Sester.

Sester toonitas, et laenu ei tohiks võtta jooksvateks kuludeks, nagu palkade või toetuste väljamaksmiseks. Ta meenutas, et Eesti riik on ka varem kasutanud Euroopa Investeerimispangalt võetud laene suuremate  investeeringute kaasrahastamiseks.

«Riigil tuleb lisavahendeid kaasates püsida Euroopas kokku lepitud eelarveraamides. Need ei luba jätkusuutmatult suuri eelarvepuudujääke, mida rahastatakse ülemäära suure laenukoormusega. Eelarve struktuurne puudujääk ei tohiks ületada poolt protsenti SKP-st ja seda peaks tasakaalustama vähemalt samas mahus eelarve struktuursed ülejäägid kas eelnevatel või järgnevatel aastatel,» rääkis Sester.

Valitsus kavatseb arutada riigi pikaajaliste investeeringute, sealhulgas kinnisvarainvesteeringute kavasid, täpsemalt kevadel riigi nelja aasta eelarvestrateegia aruteludel.