Eesti põhiharidus püsib endiselt maailma tipus

Peetri kool, Tallinn, 01.09.2015 Esimese koolipäeva aktus Peetri koolis. 1D klassi õpilased. FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

2015. aasta PISA testi tulemustest nähtub, et Eesti põhiharidus püsib endiselt maailma absoluutses tipus ning loodusteadustes oleme Euroopas esimesel kohal ja maailmas kolmandal kohal.

Eesti on neljal korral viinud läbi PISA testi 15-aastaste õpilaste hulgas. 2015. aasta tulemused kinnitavad, et testid näitavad stabiilselt häid tulemusi. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps nentis, et Eesti on suureks eeskujuks ning meie haridust tuuakse esile ka rahvusvaheliselt.

«Eesti põhiharidus absoluutse tipuna tähendab seda, et me pole tipus mitte ainult maailmas, vaid oleme ka Euroopa kõige parem haridusriik,» ütles Reps.

Eesti 15-aastaste noorte loodusteaduste ehk bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia teadmised ning oskused on maailmas tipptasemel, olles Euroopas esimesel kohal ning maailmas kolmandal kohal.

Varasemast rohkem on meil loodusteadustes tippsooritajaid, kes suudavad lahendada väga keerukaid ülesandeid – kokku 13,5 protsenti, samas OECD keskmine on 8 protsenti. Euroopa riikidest on Eestis kõige vähem madalate oskustega õpilasi – üle kahe korra vähem teiste riikide keskmisest.

Põhihariduse tugevad küljed

Haridusminister tõi välja Eesti hariduse tugevad ja nõrgad küljed. Noorte osakaal, kes saavutavad väga häid tulemusi on suurenenud. «Tippude hulk ei tähenda seda, et ta oleks koolipõhiselt eriline, vaid ka igas tavalises koolis on nii, et kui on anne, siis suudad selle ka tipuks välja arendada,» rääkis Reps.

«Eriti oluline on juurde tuua, et meie nõrkade õpilaste osakaal on kõige väikesem Euroopas. Ka maailma mastaabis on see väga madal. Kui mõnel lapsel on hariduslikult raske, siis meie õpetajad suudavad neid õpilasi aidata tasemele, mis on eeskujuks ka teistele,» ütles Reps.

Poiste funktsionaalne lugemisoskus on jõudnud tüdrukutega samale tasemele oluliselt kiiremini, kui esialgu loodeti.

Põhihariduse kitsaskohad

Kitsaskohtadena toob Reps välja selle, et kuigi rahvushvahelises võrdluses on meie koolide vahelised erinevused väikesed, siis nad sellegipoolest eksisteerivad. «See teeb muret,» nentis haridusminister.

Samuti on mureõunaks asjaolu, et poiste ja tüdrukute vaheline võimekuse vahe on endiselt olemas ning poisse on nõrgemate õpilaste seas rohkem kui tüdrukuid.

Vene ja eesti keele õppekeelega koolide vahe on küll vähenenud, aga endiselt olemas. «Vene koolid on ühe õppeaasta jagu maasm,» nentis Reps. Ta lisas, et põhjuseid võib otsida nii vanemate haridustasemest, kultuuritarbimise erinevustest, õpetajate täiendkoolituse vähem efektiivsusest ja ka perekonna majanduslikust olukorrast.

«Ei ole üllatus, et õpetaja amet ei ole endiselt piisavalt atraktiivne noorte hulgas,» nentis Reps. 15-aastastest õpilastest vaid 1,5 protsenti näeb oma tulevikku õpetajana. «Sellega ei saa me rahul olla,» märkis haridusminister.

Hariduse üleüldine väärtustamine

Pressikonverentsil toodi välja ka heade tulemuste põhjused. Esimene neist on võrdususe väärtustamine ehk kõigil noortel on ligipääs haridusele hoolimata sotsiaalmajanduslikust taustast. «Selle noore inimese kooli jõudmisel ja tegelemisel on kool võtmas paljuski seda sama sotsiaalset vastutust, mida võib-olla pere ei suuda tagada,» rääkis Reps. Ta lisas, et kool, mis ei hõlma vaid haridustegevust vaid ka huvitegevust näitab meie tugevust.

Teine oluline punkt on nõrgemate järeleaitamine ning kehvade õpitulemustega noortele tugisüsteemide loomine. «Oleme aeg-ajalt ka kurjustanud selle ümber, et ikka tunneme, et see pole piisav. Täna võib öelda, et oleme õigel teel,» nentis Reps.

Kuigi Eesti on kõige pikema suvepuhkusega riik Euroopas, siis kooliaega jääv õppetöö on väga intensiivne. Samas tõdes Reps, et võrreldes teiste Euroopa koolidega on Eesti kodutööde ja koolis õpitu maht väike.

Kõige suurem hariduspoliitiline tugi Eesti riigi jaoks on üleüldine hariduse väärtustamine. «Nii pere, ühiskond kui ka üldpoliitiline kultuur toetab haridust. See on alati seatud prioriteediks ja see on andnud ka laiema ühiskondliku mõju.»

Lõpetuseks ütles haridusminister, et õpetajate konkurentsivõime tõstmine on lähiajal prioriteet. «Õpetaja amet peab olema atraktiivne – see vajab meie kõigi ühistööd,» rääkis Reps.

Eesti kooli töö on tõhus, sest noored saavutavad maailma tipptulemused, õppides nädalas koolis vähem kui kolmveerand OECD riikide õpilastest.

PISA uuringu 2015. aasta tulemustest selgub, et vaatamata sellele, et poiste ja tüdrukute tulemuste vahe on vähenenud, on siiski nõrku õpilasi poiste seas rohkem. Samuti on jätkuvalt märkimisväärne erinevus eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste vahel.

PISA 2015 uuringus osales üle poole miljoni noore 72 riigist, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Eestist osales 5587 noort, mis moodustab poole 15-aastastest õpilastest. Seekord oli keskne hindamisvaldkond loodusteadused, millele lisaks testiti ka õpilaste matemaatilist kirjaoskust ja funktsionaalset lugemisoskust. Lisaks testiti seekord õpilaste meeskondlikku probleemi lahendamise oskust. Kõik õpilased ja koolijuhid täitsid ka taustaküsimustiku, millega uuriti õpilaste sotsiaal-majanduslikku tausta, rahulolu kooliga, juhtimist, hindamist ja muud sellist.

Iga kolme aasta tagant OECD poolt läbiviidavas PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Uuringu fookuses on 15-aastaseed noored, sest just selles vanuses ollakse enamikes OECD riikides lõpetamas kohustuslikku kooliteed ning tegemas valikuid edasiste õpingute kohta.

PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja teadmisi reaalses igapäevaelus rakendama, samuti õpitut üldistama ja seostama. Uuring annab ülevaate, kui hästi on eri riikide noored valmis neid tulevikus ees ootavate väljakutsetega silmitsi seisma. Samuti näitab uuring, kas noored suudavad analüüsida, leida põhjuseid ning esitada oma ideid.

PISA uuringu läbiviimise eest Eestis vastutavad haridus- ja teadusministeerium ja sihtasutus Innove.