/nginx/o/2011/02/24/524503t1hb322.jpg)
«Tere, menja zavut Daša,» ütleb eesti rahvarõivais pika patsiga pisipiiga ja juhatab külalised piduehteis saali. Vene lasteaed Pääsuke Valgas tähistab kodumaa sünnipäeva vahva kontserdiga «Reis mööda Eestimaad».
Vene mudilased tähistasid Eesti sünnipäeva laulu ja tantsuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi õues on külmapügalaid tublisti üle 20, pole lasteaiast puudujaid palju. «Kes siis nii tähtsast sünnipäevapeost kõrvale tahab jääda,» muheleb juhataja Nadežda Amossova.
Saalinurgas troonib uhkelt suur sinimustvalge lipp, lisaks on nobedad näpud paberist valmistanud hulganisti väikseid lipukesi, suitsupääsukesi, rukkililli ja karikakraid. Lustaka eestikeelse laulu saatel tantsiskleb saali rahvarõivastes lasteaiapere.
Kõige vanemad lapsed, keda ootab sügisel koolitee, kannavad vene rahvarõivaid. Ka kõiki õpetajaid ehib rahvarõivarüü. «No eks me pidime rõivaid ikka juurde laenama,» ütleb juhataja.
Algab muusikaline reis mööda Eestimaad, mida juhatab särav õpetaja Liivi Raudsik. «Ja nüüd laulame kodumaa sünnipäevalaulu,» ütleb ta.
Kõlab hümn ja enamik lapsi lõõritab kaasa. Kõige pisem mudilane liigutab püüdlikult suud.
Pole ime, et laulud kõlavad kenasti – muusikaõpetaja Svetlana Novoseluka sõnul on sünnipäevakava harjutatud juba kolm nädalat ühtejutti.
Muusikaline reis
«Kes on Eesti rahvuslind?» küsib õpetaja. «Rukkilind,» hõikab heledapäine poiss vastuseks. «Ei oole, pääsuke,» parandab tema kaaslane.
Lapsed leiavad Eesti kaardilt vaevata üles Viljandi, Tartu, Pärnu, Tallinna ja Narva, kuhu neid muusikaline teekond viib. Mõistagi on sihtpunktiks kodulinn Valga.
Kontsertaktus toimub sulaselges eesti keeles, kas väikesed kasvandikud ikka saavad kõigest aru?
«Saavad küll, meie keelekümblusrühmas räägitaksegi terve päev vaid eesti keelt,» kinnitab juhataja. Ja lasteaias käib ka eesti lapsi, lisab ta.
Juba kolmeaastased vene lapsed hakkavad tasapisi eesti keelt õppima, selgitab õpetaja Raudsik. Tema sõnul mõistavad emad-isad keeleõppe vajalikkust – nende laste tulevik on ju Eestis.
Pääsukese lasteaias alustas keelekümblusrühm tööd juba 18 aastat tagasi – palju varem, kui keeleõpe muutus kohustuslikuks.
«Ega see ole vaevaline töö, lapsed õpivad ju mängu ja laulu kaudu! Õpetaja peab olema rõõmsa ja emotsionaalse loomuga,» leiab Raudsik. On ju ka vene lapsed ise avatud ja temperamentsed.
Õpetajad on tähele pannud, et nii mõnigi laps räägib eesti keelt paremini kui tema vanemad. Ka lugemise saavad lapsed varakult selgeks.
Loomulik integratsioon
Õpetajate sõnul asuvad paljud kasvandikud õppima vene koolis eesti klassis, lasteaed teeb kooliga tihedat koostööd. «Osa lapsi jätkab kooliteed eesti koolis,» lisab juhataja.
Paremate tulemuste nimel ei unusta ka õpetajad enesetäiendamist ja koolitustel käimist. «Meie lasteaias saabki teoks sõbralik rahvuste integratsioon,» naeravad õpetajad.
Muusikaõpetaja Svetlana Novoseluka on venelanna, kes käib Valgas tööl Lätist. Õpetaja Ginta Naha on eestlasega abiellunud lätlanna, kes valdab nii läti, vene kui ka eesti keelt.
Parasjagu kõlab laste esituses lauluke «Oi-lii, oi-laa, mu koduke on armas minule», aga sedapuhku vene keeles.
«Aga mul on teile sürpriis,» teatab juhataja pidulistele. Ta jagab kõikidele lastele suurest vaagnast sinimustvalges paberis komme.
«Aitäääh,» ütlevad lapsed. Kommipaberikrõbina saatel vudivad lapsed tagasi rühmadesse, sest käes on tavapärane mänguaeg.
Tagasiteel kiikame üle ukse ühte mudilaste rühmatuppa – seinal hakkavad silma vabariigi presidendi ja peaministri pildid, ümbritsetud laste joonistatud pääsukestest ja rukkililledest.