Tallinna Ülikooli riigiteadlane Leif Kalev leiab, et Eesti on oma riikliku kogemusega täiskasvanuikka jõudnud, kuid riigiteaduste olukorra osas on meil veel palju arenguruumi.
Leif Kalev: Eesti riik ja riigiteadus
Meie riigil on täna sünnipäev. Mitte küll ümmargune, ent juubelihõngu lisab, et tähistame seda 20. taasiseseisvusaastal.
Eesti uue riigikorralduse ülesehitamine ja poliitilise kogukonna taasloomine on toimunud kasvava üleilmastumise oludes, kus rahvusriigi võimalused on piiratud ning jõu asemel tuleb kasutada võimalikult tarku strateegiaid ja lahendusi.
Tänaseks oleme oma riikluse kogemusega jõudnud täiskasvanuikka. Oleme maailmale avatud ja sinna lõimunud, tulnud läbi mitmest majandustõusust ja langusest. Poliitsüsteem on stabiliseerunud, valitsemine euroopastunud. Täiskasvanud riik hakkab rohkem mõtlema ka aluste kindlustamisele.
Maailma juhtriigid panustavad uutele lahendustele, innovatsioonile ja arenenud sotsiaalsetele tehnoloogiatele. See eeldab teadmispõhist riigivalitsemist, mis teadmispõhist majandust ja ühiskonda tagab ja võimendab.
Riigiteadus on Eestis uus tulija
Oma saatust kujundada sooviv riik vajab piisavat riigiteaduste taset: tasemeõpet, uuringuid, analüüse, koolitust jne. Teiselt poolt võiks riigiteadustest oma riigile rohkem kasu tekkida.
Eestis on siin arenguruumi. Täna tellivad muusika ennekõike meie üliõpilased ja Euroopa Liit. Teadusrahastuses ja tasemeõppes on riigiteaduste osa tibatilluke, rakendusuuringutes ja koolituses saab kõvasti parandada süsteemset kavandamist, tulemuste kasutamist ja tulemuslikkuse hindamist.
Osa põhjusest on ilmselt selles, et Nõukogude ajal poliitika- ja valitsemisteadus selle läänelikus mõistes puudus ja on Eestis välja arenenud koos oma ühiskondliku aluse, demokraatia ja turumajanduse kujunemisega. Nii on riigiteadus meil uus tulija, mitte vana veteran.
Mida võimaldavad ja milles erinevad poliitika- ja valitsemisteadus, rahvusvaheline ja Euroopa poliitika, avalik õigus ja majandus, vajab jätkuvalt tundmaõppimist. Loodetavasti saadakse täiskasvanumas riigis sellega kasvavalt hakkama ja leitakse üha kohasemad lahendused.
Valmimas on esimene kõrgkooliõpik
Riigiteadlased püüavad olukorda omalt poolt parandada – usun, et nii Tallinna Ülikoolis kui kolleegid Tartus ja Tehnikaülikoolis. Ennekõike üliõpilaste ja vilistlaste kaudu, kes juba mitmel pool avalikus sektoris vastutust kannavad, ent ka uuringute, analüüside ja koolituse kaudu, niivõrd kui täna võimalik.
Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi õppejõud ja teadlased on lisaks valimisblogile ja -masinale kahekümnendaks taasiseseisvusaastaks valmis kirjutanud esimese lääneliku eestikeelse poliitika ja valitsemise kõrgkooliõpiku, mis läbib hetkel toimetamise ja trükkimise kadalippu.
Oleme koos kolleegidega teistest ülikoolidest seadnud eesmärgiks Eesti poliitika ja valitsemise nüüdisarenguid mõtestava raamatu valmimise. Ootame sel aastal Eesti kõigi aegade riigiteaduste doktoritööde kaitsmise rekordit. Loetelu saab jätkata.
Peab jääma ka kriitiline olemise võimalus
Ent riigiteadlane ei saa olla vaid valgustaja ja põhivoolustaja, talle peab jääma ka alternatiivse mõtlemise ja ühiskonnakriitika võimalus. Muidu poleks ta teadlane, vaid tehnik või jutlustaja, patriootlik partorg. Teadlastena osaleme paratamatult rahvusvahelises erialakoostöös, mistõttu enamik meie väljundist on inglisekeelne. Mõistvust vajavad ka need riigiteaduse tahud, mis toovad Eestisse värskeid vaatepunkte ja rahvusvahelist haakuvust.
Teadmispõhine valitsemine suurendab riigi võimet oma saatust ise kujundada. Selleks on vaja meie ühist panust – võimekaid poliitikuid, pädevaid ametnikke, ekspertidest riigiteadlasi, tarku kodanikke ja kõiki teisi. Jätkuvalt on võimalik, et ka veidi üle miljoniline rahvas suudab nüüdismaailmas targa peremehena käituda ja ennast edukalt ise valitseda.
Soovime kõigile valimisblogi lugejaile ilusat iseseisvuspäeva!