Peaminister Andrus Ansip andis täna Teaduste Akadeemias üle riiklikud preemiad kultuuri-, spordi- ja teadusvallas.
Ansip õnnitles riiklike preemiate saajaid
Ansip tänas valitsuse nimel riiklike preemiate saajaid suure ja viljaka töö eest, mida nad on läbi aastakümnete Eesti heaks teinud. Peaministri sõnul oli valikusõel tihe ja väljavalituiks osutusid parimatest parimad, need, kes Eesti heaks, auks ja kuulsuseks on teinud midagi suurt ja tähtsat, mida on tähele pandud nii lähedal kui ka kaugel.
«Meie eriline tänu ja lugupidamine kuulub neile, kes on pälvinud meie rahva ja riigi tunnustuse elutöö eest,» ütles Ansip.
Teaduse vallas tõsteti seekord esile praegust Tartu Ülikooli füüsikainstituudi vanemteadurit, akadeemik Vladimir Hižnjakovi ja Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudi vanemteadurit, akadeemik Ülo Lille, kes tõusid oma ala tipptegijate hulka juba 1970. aastatel.
Kultuuri vallas avaldas peaminister tänu ja sügavat lugupidamist elutöö preemia pälvinud koorijuhile ja õpetajale Tiia-Ester Loitmele, kes on viinud tütarlastekoori «Ellerhein“ suurde maailma, tänasele eesti balletile näo andnud Mai-Ester Murdmaale ning eesti joonisfilmi grand old man´ile Rein Raamatule.
Valitsusjuht õnnitles ka kogu oma elu kaasaegsele viievõistlusele pühendanud Johannes Peetsi ja tervelt 32 aastat kunagist spordiühingut «Jõud» ja tänast Eesti Maaspordiliitu «Jõud» vedanud Ants Saart.
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna saajate ritta astub sel aastal nii eesti kui ka kõigi läänemeresoome keelte väljapaistva uurijana Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso. «Muide, veel selle aastanumbri sees peaks ilmuma tema koostatud maailma kõigi aegade mahukaim liivi-eesti-läti sõnaraamat,» märkis peaminister.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles keeleauhinna üleandmisel, et Viitso on kolmes mõttes eesti keelele kasu toonud - ta on kaevanud eesti keele minevikus ja seeläbi suudab ennustada ka tulevikku ning ta kaitseb ja ehitab meie keelt.
Emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso avaldas oma sõnavõtus usku, et eesti keel on kõigile eestlastele emotsionaalselt kõige tähtsam keel maailmas. «Kuid siiski vajab meie keel erilist hoolt ja kaitset,» sõnas Viitso.