Teder läheb Tallinna sõidupiletihindade küsimuses vajadusel riigikohtusse

Foto: Peeter Langovits.

Õiguskantsler Indrek Teder on vajadusel valmis pöörduma riigikohtusse, kui Tallinna linnavõimud ei muuda ühistranspordi sõidupiletite hindu käsitlevat määrust, mille järgi võivad soodushinnaga sõidukaardiga sõita üksnes rahvastikuregistri järgselt pealinnas elavad inimesed.

Teder ütles sel nädalal BNS-ile antud intervjuus, et sõidusoodustusi käsitlenud menetlus läks tõeliselt keeruliseks, sest sinna tuli sisse Euroopa Liidu õigus. «Mis sellest lõpuks saab, on raske öelda. Küll aga oli seda ette arvata, et Tallinn mu ettepanekut ei aktsepteeri,» lausus ta.

Teder meenutas, et saatis linnavolikogule eelmise aasta viimastel päevadel märgukirja, kus palus viia määruse põhiseadusega kooskõlla. «Tegin neile märgukirja, nüüd järgmisena teen neile ettepaneku, mida nad tõenäoliselt samuti ei aktsepteeri, ja eks ma siis riigikohtusse lähen,» ütles ta. «Ma ei poolda mingi asja pooleli jätmist.»

Teder jõudis analüüsi tulemusel seisukohale, et Tallinna ühistranspordi määrus on põhiseadusvastane osas, milles seotakse soodushinnaga ühe, kolme, kümne, 30 ja 90 päeva sõidukaartide ning soodsama hinnaga täiskaartide kasutamise õigus inimese rahvastikuregistri järgse elukohaga Tallinnas.

Tema hinnangul on rahvastikuregistri järgsel elukohal põhinevad sõidusoodustused vastuolus ühistranspordi seaduse volitusnormiga.

Tema sõnul võib soodustuste kasutamise eeldusena sätestatud elukoha nõue küll põhimõtteliselt olla õigustatav avalikust huvist lähtuva sooviga tagada side soodustusi võimaldava omavalitsuse ja soodustuste kasutajate vahel, kuid siiski on soodustuste sidumine inimese rahvastikuregistri järgse elukoha nõudega lõimumisnõude eesmärki silmas pidades ebaproportsionaalne.

Tederi sõnul on eelkõige ühe, kolme ja kümne päeva sõidukaardid olemuslikult suunatud pigem neile, kes kasutavad linna ühistransporti vaid ajuti või lühiajaliselt, sealhulgas näiteks euroliidu teiste liikmesriikide kodanikest turistidele.

«Seega ei ole kõnealuste perioodikaartide sõidusoodustuste sidumine rahvastikuregistri järgse elukoha nõudega - teisisõnu nõudega, et soodustusi saavad isikud peaksid olema väljendanud püsivamat sidet ja lõimumist soodustusi pakkuva kohaliku omavalitsusega - proportsionaalne,» ütles ta eelmise aasta lõpus.

Samuti märkis ta, et Euroopa Liidu õigusest tulenevalt on liikmesriikide kodanikel õigus teistes liikmesriikides oma elukohta registreerimata kolme kuu jooksul vabalt reisida ja viibida ning vastuvõttev riik ei tohi neilt sellest lühema perioodi jooksul oma elukoha registreerimist nõuda.

«Mainitud vähemalt 90-päevast registreerimistähtaega arvesse võttes leidsin järgmist: teatud pikaajalistele perioodikaartidele kehtestatud soodustuste üheks eesmärgiks on vaieldamatult toetada kogukonna toimimist. See soodustab selle kogukonna liikmete igapäevaselt hädavajaliku ühistransporditeenuse regulaarset kasutamist ja ka kogukonna liikmete paremat lõimumist,» ütles Teder ja lisas, et seetõttu võib soodustuste võimaldamine üksnes rahvastikuregistri järgsetele omavalitsuse elanikele olla õigustatud.

Samas on 90-päevastele ja lühema kehtivusajaga sõidukaartide soodustustele kehtestatud elukoha nõue liikmesriikide kodanike registreerimiskohustuseta vaba liikumise õigust silmas pidades tema sõnul ebaproportsionaalne. «Pikemate kui 90-päevaste sõidukaartide osas võib minu hinnangul elukoha nõue olla õigustatud,» lausus õiguskantsler.

Teder märkis, et osas, milles täiendavad sõidusoodustused ühe kuni 90 päeva sõidukaartidele tuleb rahvastikuregistri järgsete tallinlastega võrdsetel alustel tagada ka EL-i teiste liikmesriikide kodanikele, peab Tallinn võimaldama põhiseaduses sätestatud võrdsuspõhiõiguse tagamise nõudest tulenevalt soodustusi võrdsetel tingimustel ka väljaspool Tallinna elavatele Eesti elanikele.