/nginx/o/2011/02/24/523137t1h6f78.jpg)
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rääkis Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil, et Eesti vajab riigikaitse osas poliitiliste jõudude vahelist pikaajalist kokkulepet, et valimisvõitlustes ei seataks ohtu riigi kaitsevõimet.
Laaneots: Eesti vajab riigikaitse osas poliitilist kokkulepet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laaneotsa sõnul peab Eesti väikeriigina kasutama heidutusvõime ja riigikaitse tugevdamiseks kõiki riigi käsutuses olevaid võimalusi ning selle lihtsa põhimõtte sõnastab tema sõnul valitsuse kinnitatud uus riigikaitsestrateegia, mis käsitleb riigikaitset mitte pelgalt kaitseväe, vaid terve riigi ja rahva integreeritud jõupingutusena.
Laaneotsa sõnul hõlmab strateegia sõjalist kaitset, tsiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele, rahvusvahelist tegevust, sisejulgeoleku tagamist, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamist ja psühholoogilist kaitset.
«Riigikaitse põhimõtete osas oleme saavutanud vaikiva konsensuse. See on hea, kuid kaitsevõime järjepidevaks arenguks oleks tähtis sõlmida Eesti poliitiliste erakondade vaheline ja nende ülene laiapõhjaline pikaajaline riigikaitsealane kokkulepe, nagu see on tehtud Põhjamaades. Näiteks 10-ks või 15-ks aastaks,» rääkis Laaneots.
Tema sõnul ei saaks siis valimiskampaaniates seada kahtluse alla ennast õigustanud riigikaitsemudelit ja riigikaitse rahastamist. «Riigikaitse arendamisel on järjepidevus ülioluline, emotsionaalsed otsused päevapoliitiliste võitude saavutamiseks võivad lõhkuda kogu ehitise,» märkis Laaneots.
Tema sõnul on Eesti loonud ja välja arendanud kaitsejõudude segakomplekteerituse mudeli, mille järgi Eesti sõjalise jõu moodustavad reservarmee, arvukas kaitseliit ja mõned elukutselised väeüksused. «Reservarmee ja kaitseliit tagavad meie esmase iseseisva kaitsevõime. Elukutselised üksused on valmis panustama NATO ja Euroopa Liidu kollektiivkaitse operatsioonidesse väljaspool Eestit,» sõnas Laaneots.
Tema sõnul on Eesti kaitseväe maine on kõrge. «Nii NATO partnerite kui ka Eesti avalikkuse tunnustuse on pälvinud meie sõjaväelaste pühendumus, vastutustunne, distsipliin ja arenemistahe. Meie välismissioonidel osalevad ohvitserid ja sõdurid on näidanud end võrdväärsete partneritena demokraatliku maailma parimatele sõjameestele ning võitnud nende lugupidamise. Seda mainet tuleb hoida ka edaspidi,» nentis Laaneots.