/nginx/o/2009/02/16/134742t1ha680.jpg)
Inimeste elukvaliteeti ei väljenda riigi majanduslik edu, vaid inimeste heaolu tunnetus, ühiskondlike teenuste kättesaadavuses kui ühiskonna sidusus, märkis Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls.
Mühls: elukvaliteeti näitab ühiskonna sidusus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Elukvaliteedi alla kuulub kindlasti inimeste enda heaolu (wellbeing) tunnetus ehk kuidas inimesed end tunnevad selles majanduslikus ja ühiskondlikus situatsioonis. See on subjektiivne ja tehakse selgeks küsitluste alusel,» rääkis Mühls.
Elukvaliteeti näitavad aga ka objektiivselt mõõdetavad aspektid: «Ühiskondlike teenuste kättesaadavus, ühiskonna sidusus – kui palju inimesed käivad väljas, klubides, kasvõi selleni välja, kas käivad kirikus jne,» lisas Mühls, et need näitavad, kuidas ühiskond loob seda keskkonda, et inimesed end õnnelikuna tunneksid.
Tema sõnul tegi OECD juba 2009. aasta sügisel oma liikmetele aruteluks ettepaneku, et riikide arengu hindamist tuleks laiendada nii, et see poleks ainult SKP-põhine, vaid et ühe faktorina arvestataks ka elukvaliteeti. «Samasuguse initsiatiiviga tuli lisaks [Prantsusmaa president] Nicolas Sarkozyle välja [Briti peaminister] David Cameron, kes ütles, et heaolu peaks olema see, mida riigi edukuse näitajana hinnataks. Nii et isegi Euroopa juhtriigid diskuteerivad praegu sel teemal.»
Mühls leidis, et ses osas on Eestil isegi võimalus olla pioneer. «Kuna ka teised riigid peavad praegu ümber vaatama, kas nende heaoluriik on olnud muutuvas majanduslikus ja geopoliitilises olukorras piisavalt jätkusuutlik. Eestil ongi võimalus leida üles see heaolumudel, mida me saaksime rakendada, arvestades oma rahvastiku struktuuri,» lausus ta.
Koostöö kogu avalikustas eile programmilise dokumendi harta 2011 «Eesti oma tee», mis seadis eesmärgiks eelkõige Eesti inimeste elukvaliteedi tõstmise.