/nginx/o/2011/02/18/518809t1he484.jpg)
Järgmise 40 aasta vältel väheneb Eesti elanike arv vähemalt 100 000 elaniku võrra, tõi Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls välja.
Eesti rahvastiku osatähtsus Euroopas kahaneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu on Eesti rahvaarv 1,34 miljonit, siis prognooside järgi elab siin aastal 2050 hinnanguliselt 1,23 miljonit inimest, tõi Mühls koostöö kogu harta foorumil välja Eurostati prognoosi.
«Need tendentsid on omased ka mujal Euroopas,» tõdes Mühls. Nimelt peaks 2061. aastaks olema 13 Euroopa riigi rahvaarv kasvanud ja 14 riigi oma vähenenud. Kogu Euroopa Liidus suureneb rahvaarv 1,9 protsendi võrra. Absoluutarvudes kasvab selleks ajaks kõige enam Suurbritannia elanike arv, kuhu lisandub 15,6 miljonit inimest. «Kuid sel pole suurt seost rahvusliku sündimuskäitumise, vaid immigratsiooniga,» tõdes Mühls.
Aastal 2061 on Euroopa riikidest meist väiksemad vaid Luksemburg ja Malta, meist praegu väiksema rahvaarvuga Küpros peaks selleks ajast meist mööduma. Samuti kaotab Eesti oma positsiooni Euroopa Liidu rahvaarvu edetabelis: kui mullu oli Eesti rahvastiku osatähtsus EL rahvastikus 0,27 protsenti, siis 2061. aastal on Eesti osatähtsus 0,22 protsenti.
Eesti naabreid vaadates selgub, et Põhjala riikides üldiselt elanike arv suureneb – kasvutrendis on nii Soome, Rootsi, Taani kui Norra rahvaarv. Läti ja Leedu rahvastik väheneb Eesti omast aga kiireminigi.
Naised viivad emaduse välismaale
Mühls lisas, et ehkki täpset statistikat meil pole, on meie välisränne olnud tõenäoliselt aastaid negatiivne. Seejuures meeste rändesaldo on positiivne – nemad tulevad pärast mõningast välismaal elamist Eestisse tagasi. «Mina usun, et lahkujateks on pigem noored naised. See on ehk rängalt öeldud, aga nad viivad Eestist ära oma emaduse, ehk otsustavad pere luua mujal,» tõdes Mühls.