/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2016/09/14/5834147t1h3bc6.jpg)
Edgar Savisaare kriminaalasja uurimise käigus tuvastati nii juhtum, kus Savisaar ise nõudis altkäemaksu kui juhtumid, kus raha talle nö kätte suruti, vahendas ETV saade «Pealtnägija».
Evestus: Savisaar mitte ainult ei võtnud, vaid ka nõudis altkäemaksu (18)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Intervjuus Kristjan Pihliga märkis riigiprokurör Steven-Hristo Evestus, et enne kohtuistungit ei saa ta küll oma kaarte avada, kuid möönis, et uurimine tuvastas muu hulgas, et Edgar Savisaar mitte lihtsalt ei võtnud altkäemaksu vastu, vaid lausa nõudis seda.
«Meil on tuvastatud linnapeapoolne altkäemaksu küsimine, mis tähendab juristide keeles altkäemaksu nõudmist. Ja tuvastatud on mitmed juhtumid, kus linnapea nõustus ärimeeste, ettevõtjate initsiatiivil tehtud ettepanekutega,» märkis Evestus.
Altkäemaksu nõudmine tähendab raskendavat asjaolu, milles süüdimõistmine tähendab oluliselt raskemat karistust kui altkäemaksuga lihtsalt nõustumine. Kui nõustumine võimaldab karistuseks määrata kuni viis aastat vangistust, siis altkäemaksu küsimine kuni kümme aastat vangistust.
Samas süüdistab riigiprokuratuur Savisaart ka korduvas ja suures ulatuses altkäemaksuvõtmises, mis samuti toovad süüdimõistmisel kaasa kuni kümneaastase vangistuse.
«Ma olen veendunud, et Savisaarele etteheidetavad kuritööd on toime pandud,» märkis Evestus saates.
Mis karistust Evestus Savisaarele kohtus küsib, sõltub suuresti sellest, kuivõrd tema tõendid kohtus vett peavad.
Kogutud tõendite alusel on Tallinna linnapeale, Edgar Savisaarele esitatud süüdistus korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises.