Lauri Räpp heidab pilgu möödunud sajandi lõpu 20 aasta eluolusse ja meenutab kümneaastasena nähtud Tartu levimuusikapäevi.
Tellijale
Poisikesest kasvas linnamelus noormees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta tagasi oktoobris kirjutasin siinsamas ajalehes, et Lauri Räpi raamatus «See ei ole minu Kuuba» lähevad pikapeale tüütuks refräänina korduvad igahommikuse rummipohmeluse kirjeldused, samuti koleda haisu ja jubeda sisemusega käimlate üksikasjalik kirjasõnas jäädvustamine.
Peaaegu sedasama saab märkida sama autori uue raamatu «Linn on minu. Tartu tahavaatepeeglis» kohta.