/nginx/o/2018/07/23/11032452t1h1810.jpg)
/nginx/o/2011/02/07/511788t1he312.jpg)
Riigiteadlane Ott Lumi kirjutab Postimees.ee Riigiteaduste valimisblogis, et valimiskampaaniat võivad mõjutada kõige ootamatumad sündmused nagu 2004. aasta pommiplahvatused Hispaanias või riigi sportlaste edukas esinemine tippvõistlustel.
Ott Lumi: mõjurid kampaania lõppfaasis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parteide kontorites valitseb üldine närvilisus ja näritakse küüsi - mida veel teha ja kuidas veel valijaid enda poole meelitada? Traagika parteilaste jaoks on aga paraku see, et viimasel paaril nädalal nad üldiselt enam oluliselt ise tulemusi ja jõuvahekordi mõjutada ei saa.
Uuringud ja praktika näitavad, et hoopis ootamatud sündmused väliskeskkonnas võivad kampaaniat mõjutada.
Seega on kampaaniameistrite ülesanne võrreldav surfarite omaga enne hiidlaine saabumist - oluline on hüpata lainele õigesuunaliselt ja õigeaegselt.
Võib muidugi hüpata lainest kapitaalselt mööda nagu juhtus härra Priit Kutseriga Keskerakonnast mõni päev tagasi. Erakorralistele sündmustele reageerides tuleb alati siiski arvestada poliitilise kultuuri konteksti.
Kui Kutser oleks opositsioonipoliitik mõnes Ladina-Ameerika kaheparteilises süsteemis, oleks tema süüdistused valitsuse suunas olnud kohased. Tegelikult olnuks Kutseri positsioon olnud kohane isegi mitme Euroopa arenenud suurriigi kampaania kontekstis.
Aga Põhjamaise poliitilise kultuuriga Eestis, mis vähemasti algelises tasemel ilmutab konsensuspoliitika elemente, oli Kutseri poliitlöök bumerangiks, mis tabas tema enda laupa.
Kõige suurema mõjuga võivad valimistele olla muidugi teatud traagilised üksiksündmused. Näiteks nagu 2004. aasta suvel vahetult enne Hispaania valimisi aset leidnud pommiplahvatused Madridi metroodes, mis mõjusid hävitavalt konservatiividele ja tõukasid nad võimult.
Toonase peaministri Jose Maria Aznari partei käis kähku välja versiooni, et plahvatused olid seotud baski terroristliku organisatsiooni ETA-ga.
Tegelikult ilmnes aga plahvatustest Al-Qaeda osalus ja rahvas läks hämamisest marru. Tulemuseks konservatiivide lüüasaamine ja Hispaania ajaloo kõrgeim, ligi 70-protsendiline valimisaktiivsus.
Kindlasti mõjutavad mingil määral valijakäitumist ka viimastel nädalatel ilmuvad valimiste tulemust ennustavad uuringud.
Chicago Ülikooli teadlaste Morwitzi ja Pluzinski poolt 1992. aasta USA presidendivalimiste ja New Yorki linnapea valimiste eel läbiviidud uuringud, kus uuriti gallupite mõju valijakäitumisele, näitasid üsna tugevat seost.
Seose põhikomponent ei olnud mitte selles, et valijad oleksid oma konkreetseid valikuid kujundanud uuringu kohaselt, kuid uuringud kujundavad valijate üldpildi - millised jõud on favoriidid, milliseid kandidaate teised valijad usaldavad jne.
Kuid tõepoolest, valimiskampaaniat võivad mõjutada kõige ootamatumad sündmused. Ameerikas läbiviidud uuringud on näiteks leidnud seose spordivõistluste tulemuste ja valimiskäitumise vahel.
On leitud, et riigi sportlaste tugevad spordisaavutused mõjutavad üldiselt hästi võimulolijate valimistulemusele.
Inimesed kannavad kognitiivselt uhkustunde kangelaste saavutustest üle poliitikasfääri. Selle loogika kohaselt on Veerpalu haigestumine halb uudis koalitsioonierakondadele. Olgu öeldud, et sellesse teesi peaks nüüd suhtuma kui intrigeerivasse, kuid selgesse spekulatsiooni.