IRLi eestseisus arutab aukohtu ettepanekul Peeter Laursoni väljaheitmist

Peeter Laurson. Foto: Margus Ansu

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus arutab ilmselt järgmisel nädalal, kas visata endine riigikogu liige, partei Tartu piirkonda juhtiv Peeter Laurson Postimehele antud kommentaaride pärast aukohtu ettepanekul erakonnast välja, kirjutab ERRi portaal.

ERRi raadiouudiste teatel leiab IRLi aukohus, et Laurson rikkus suvel erakonna rahaasjadest rääkides partei mainet, Laurson ise arvab aga, et otsus on pigem seotud tema viimase aja kriitikaga IRLi juhtide ja värske koalitsiooni aadressil.

«Aukohus andis sellise sisendi, et ma kahjustasin erakonna mainet, kui ma suvel ütlesin, et kui erakond oleks äriühing, siis kahel aastal netovara miinuses olles, oleks erakond pankroti olukorras. Suvel, kui ma seda intervjuud andsin, siis erakonna seis oli 300 000 euroga miinuses, seetõttu ma ei näe endal mingit süüd,» ütles Laurson.

IRLi eestseisuse liige ja riigikogu fraktsiooni juht Priit Sibul ütles ERRile, et tema ei oleks sellisel viisil erakonna rahaasju avalikult kritiseerinud, kuid Laursoni väljaheitmiseks tema hinnangul põhjust ei ole.

Postimees kirjutas juulis, et IRLi eestseisusesse kuuluv Laurson lisas juuni lõpus IRLi mullust majandusaasta aruannet kinnitades sellele resolutsiooni, kus märkis, et ei toeta erakonna juhtimist tulemini, kus erakonna netovara on negatiivne.

«Märgin ära, et aruandeaasta tulemini jõudmine, kus erakonna netovara on negatiivne, ei ole toimunud minu ja paljude teiste eestseisuse liikmete teadmisel ja heakskiidul. Suur negatiivse netovara seis juba teist aastat järjest tähendab olukorra parandamise suutmatust ja sisuliselt pankrotiolukorda,» märkis ta ja lisas, et erakond peab täitma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Samalaadse resolutsiooni kirjutas ta ka erakonna eelmist, 2014. aasta majandusaasta aruannet kinnitades.

Laurson selgitas suvel Postimehele, et kui toona loodeti saada juba eelmiseks aastaks valimisvõlgadest priiks, siis eelmine aasta lõpetati isegi suurema miinusega. Kui 2014. aastal moodustas IRLi netovara miinus 347 172, siis mullu juba 486 830 eurot. Lühiajaliste kohustuste maht oli seejuures kasvanud 448 457 eurolt 551 643 eurole.

Laurson märkis, et erakonnad ei tohiks taolistesse olukordadesse üldse sattuda. «See ei peaks olema aktsepteeritav ühegi erakonna juures, siis ei kulutataks ka valimistel üle mõistuse raha ja ei võetaks selliseid kohustusi. Kuna see on võimalik olnud ka kõikide teiste erakondade puhul, siis tahes-tahtmata need, kes on hetkel tegevjuhi positsioonis, kus nad saavad raha kasutada, lähevad oma otsustes liiga julgeks,» lausus ta.

Laurson ütles toona, et IRL tuleb võlgadest välja, kuid kui tegu oleks äriettevõttega, rakendataks selle suhtes ilmselt juba pankrotitoiminguid ja ettevõtte juhtkond oleks nii maksuameti kui politsei huviorbiidis. «Minu juurdekirjutus oligi ajendatud sellest, et seda võetaks tõsiselt ja edaspidi erakond suhtuks väga tõsiselt rahaküsimustesse ja ei jõuaks sellisesse seisu. Järgmised valimised tulevad ka ja kui õppust ei võeta, siis ollaksegi kogu aeg jätkuvalt sellises seisus, ja konservatiivne erakond ei tohiks seda endale lubada,» ütles nii erakonna eestseisusesse kui volikokku kuuluv Laurson.

IRLi peasekretär Kert Karus ütles suvel Postimehele, et Laursoni süüdistused on meelevaldsed ja asjatundmatud.