Kuigi nii mõnelegi võib kummaline tunduda, et liiklusõnnetusest teele pudenenud sodi pühivad harjadega ära sündmuskohale saabunud politseinikud, on see kiireim viis tagamaks, et olukord saab kiiresti lahendatud ja vormikandjad tööle naasta.
Kas avariijärgset sodi peavadki maanteelt harjaga ära pühkima politseinikud ise? (2)
Postimehega võttis ühendust lugeja, kes kirjeldas, kuidas ta sõitis parajasti laupäeva ennelõunal mööda Pärnu maanteed Talllinnast välja, kui miski tema tähelepanu haaras. «Oli toimunud avarii, teel oli prahti ja seda koristasid harjadega politseiametnikud. Kas tõepoolest peavad sellist tööd tegema politseiametnikud?» küsis ta.
Sealt edasi tundis ta juba huvi, kus on teehooldusega tegeleva ja maanteeametiga lepingusuhteid omava firma töölised ja miks peavad nende tööd tegema hoopis politseinikud. «See oli kurb vaatepilt - kuhu oleme oma politsei alandamisega jõudnud!?» kirjutas ta.
Põhja prefektuuri avariiteenistuse vanem Tanel Pajumaa toonitas, et õnnetusjärgselt teele või tänavale jäänud autoosasid ei saa jätta sinna vedelema, sest need võivad põhjustada uusi ohuolukordi.
«Selle asemel, et oodata kuni puhastusauto jõuab, võtavad vajadusel avariiteenistuse politseinikud autost harja ja lükkavad tee ise juppidest puhtaks,» ütles Pajumaa Postimehele.
Tee äärde tõstetud või kokku aetud jupid ja prahi võtab sündmuskohale jõudes puhastusauto juba ise ühes. «Nii taastub kiiremini tavapärane liiklus ning politseinikud saavad reageerida uutele väljakutsetele,» leidis ta.
Pajumaa selgitas lisaks, et kui politseinikud on sündmuskohal vajalike menetlustoimingute ühel pool, vabastatakse esimesel võimalusel sõidutee. Küll aga võib vahel liiklust häirida avariiline auto, mis omal jõul enam edasi ei liigu.
Esmalt proovitakse sündmuskohal olevate jõududega – nagu politseinikud või päästjad – takistust eemaldada. Kui see ei õnnestu, oodatakse ära puksiirauto.
«Kui puksiirauto on sõiduki või sõidukid teisaldanud, annavad korrakaitsjad teeomanikule tee puhastumise vajadusest teada,» sõnas Pajumaa.