Arestikambris enesetapu teinud naise abikaasa saab politseilt suure hüvitise

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tallinna halduskohus mõistis politsei- ja piirivalveametilt kinnipidamisruumis enesetapu teinud naise abikaasale välja 10 000 euro suuruse hüvitise mittevaralise kahju eest.

Samuti pani kohus eile langetatud otsusega politsei- ja piirivalveametile kohustuse hüvitada matusekulud, teatas Tallinna halduskohus.

Eelmise aasta aprillis paigutati PPA ühe politseijaoskonna võrekambrisse naine, kes tunni aja jooksul üksi ja järelevalveta jäänuna sooritas enesetapu. Naise abikaasa esitas halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitise välja mõistmist varalise ja mittevaralise kahju eest kohtu enda äranägemisel.

Kohus leidis, et naise surm sai võimalikuks politseiasutuse töö halva korralduse tõttu, samuti politseiametnike halvast ettevalmistusest tingitud tegevusetuse tagajärjel, kuna politsei rikkus kohustust korraldada kinnipeetute järelevalve viisil, mis tagab kinnipeetute julgeoleku. Kohus märkis, et kinnipeetute järelevalve korralduses esinesid puudused vaatamata sellele, et õiguskantsler oli varem PPAl soovitanud selles osas töökorraldust parandada. Kohus leidis, et kinnipeetu üle järelevalvet teostav ametnik peaks olema võimeline märkama psüühilise kriisi ilmselgeid märke, mis antud juhul ka esinesid.

Kohus arutas asja kinniseks kuulutatud menetluses, mistõttu täpsemaid andmeid, sealhulgas isikute nimesid, ei avaldata.

Kohtuotsuse võivad menetlusosalised vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.

Politsei versioon sündmuste ahelast 24. aprillil 2015, mis viis naise surmani arestikambris

24. aprillil kella 17 ajal sai politsei teate liiklusõnnetusest Tallinnas Nõmme turu parklas, kus sõiduauto Chrysler oli tegemas parklast vasakpööret Nõmme suunas ning sõitis otsa peateel Nõmme poole liikunud foorijärjekorras seisnud liinibussile.

Kella 17.10 ajal sai õnnetuspaigale väljakutse Lääne-Harju politseijaoskonna patrull, kes jõudis sündmuskohale viie minutiga. Esialgse info ning bussijuhi sõnade kohaselt oli õnnetuses osalenud Chrysleri juhil, 38-aastasel naisel, alkoholijoobe tunnused.

Sündmuskohale jõudnud Lääne-Harju patrullpolitseinikud kontrollisid indikaatorvahendiga autojuhi kainust ning tuvastasid naisel 1,5 promillise joobe. Liiklusõnnetuse sündmuspaiga vormistamiseks paluti kohale avariigrupp ning politseinikud toimetasid liiklusõnnetuses osalenud alkoholi tarvitanud naise edasisteks menetlustoiminguteks Lääne-Harju politseijaoskonda.

Naisele selgitati edasist menetluskäiku ning tema käitumises nii sündmuskohal kui ka jaoskonnas midagi eriskummalist politseinikud ei märganud, vahendas Põhja prefektuuri pressiesindajate. Nende sõnul oli ta küll mures ja kurb, tundis häbi ja kahetses, kuid oli rahumeelne ega andnud oma käitumisega kuidagi mõista, et vajab tervise seisundi tõttu kas meedikute abi või muud erilist kohtlemist. Politseinike ja naise vaheline suhtlus oli sõbralik ja rahumeelne.

Jaoskonnas kontrollisid politseinikud naise joovet tõendusliku alkomeetriga. Ka sel korral näitas vahend naise joobeks 1,5 promilli. Kuna sellise joobeastmega inimese suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlus, paluti toimingute üle võtmiseks kohale liiklusuurija.

Kella 18.15 ajal paigutati alkoholi tarvitanud autojuht ajutisse kinnipidamisruumi, mis asub Lääne-Harju jaoskonna nn kambriblokis. Nendes ruumides hoitakse kinnipeetavaid lühiajaliselt ning sisemise töökorralduse järgi jälgivad kambris olevate inimeste turvalisust nii arestimaja töötajad kui ka politseinikud, kes on kinnipeetu kambrisse paigutanud. Kinnipeetut jälgiti nii vahetult kui ka monitori vahendusel.

Enne kambrisse paigutamist küsiti naiselt korduvalt, kas temaga on kõik korras, millele ta vastas jaatavalt. Ta võimaldati kasutada tualetti ning helistada oma lähedastele. Nii nagu tavapäraseltki, võeti ajutiselt kinnipeetud joobes juhilt hoiule isiklikud esemed, seal hulgas asjad (ehted, püksirihm jms), mille kasutamisega võiks seada ohtu elu või tervist. See on politsei teatel tavapärane protseduur, mida rakendatakse kõigi kinnipeetavate puhul.

Kuna valveuurija, kes pidi võtma naisega toimingud üle, oli tol hetkel veel hõivatud teiste pooleliolevate toimingutega, läks tal aega ning naisele selgitati, et tal tuleb veidi oodata. Ka siis oli naine rahulik, küll aeg-ajalt nuttis, kuna oli mures juhtunu ja selle võimalike tagajärgede pärast, ent politseinikud rahustasid teda ning ühtegi ohumärki, mis vajanuks reageerimist, meedikute kutsumist või mõnda muud erakorralist protseduuri tegemist, ei ilmnenud. Samuti ei olnud korrakaitsjatel teavet selle kohta, et naine võiks kannatada depressiooni all või vajada ravimeid. Selle kohta ei andnud teavet naine ise ega tema abikaasa, kellega politseinikud olid rääkinud nii liiklusõnnetuse sündmuskohal kui ka hiljem läbi jaoskonna välisukse selektortelefoni.

Kuni kella 19.30ni oli naise kinnipidamise kohast, võrega eraldatud ruumiosa, möödunud mitu ametnikku. Naine oli rahulik ning ühtegi ohumärki politseinikud ei tuvastanud. Umbes kella 20.20 ajal suundus kinnipeetud autojuhi kinnipidamisruumi uurija, et viia läbi ütluste võtmine ja muud menetlustoimingud. Ruumi jõudes avastas uurija aga naise elutu keha. Ta kutsus koheselt appi teised kolleegid ning kiirabi. Kella 20.30 ajal  jõudnud meedikud kinnitasid naise surma, mis oli põhjustatud lämbumisest. Naine oli end kampsuniga üles poonud.

Politseinikud koos psühholoogiga andsid surmateate ning avaldasid lahkunu abikaasale kaastunnet sama päeva õhtul nende kodu ees.

Naise abikaasa sõnul ütles ta politseinikele, et tema abikaasa vajab erikohtlemist ja ravimeid ning ta avaldas soovi naisega kohtuda, et talle ravimid üle anda. Hilisema sisejuurdluse käigus väitsid juhtunuga seotud politseinikud, et sellist juttu ei ole olnud.

Politsei ei kavatse kohtuotsust edasi kaevata ja maksab hüvitise välja

Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul hüvitab politsei kinnipidamiskambris endalt elu võtnud naise lähedastele kohtuotsusega määratud kahjunõude ning ei kaeba otsust edasi.

«Mõistame lähedaste leina ja politsei vastutust nende inimeste elu ja tervise hoidmisel, kes on menetlustoimingute tegemiseks kinni peetud. Juhtunuga seoses viis politsei läbi ka sisejuurdluse. Uurimine ei tuvastanud küll ühegi konkreetse ametniku tahtlikku või süülist tegevust, kuid tõi sarnaselt kohtuotsusega välja, et jaoskonna töökorraldus kinnipeetavate jälgimisel saanuks olla parem,» ütles Jaani.

Jaani sõnul on Põhja prefektuur praeguseks üle vaadanud töökorralduse kõigis kinnipidamiskohtades ning lõpetanud inimeste paigutamise osadesse ajutistesse kinnipidamiskohtadesse.

«Pärast juhtumit rõhutasime kõigile ametnikele kohustust jälgida kinnipeetuid vähemalt korra tunnis ning tuletasime meelde, milliste ohumärkide ilmnemisel tuleb kaasata meedik,» ütles Jaani.