/nginx/o/2017/01/13/6250235t1hbf8a.jpg)
/nginx/o/2016/09/22/5872319t1h902e.jpg)
Uus valitsus plaanib väljavalitud vene koolides käivitada katseprojekti, mille eesmärk on viia gümnaasiumi lõpetanute keeletase C1 tasemele, mis tähendaks, et lõpetanu saaks vabalt hakkama ülikoolis ja avalikus sektoris.
Reps loodab vene koolide keeletaset katseprojektiga tõsta (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusminister, keskerakondlane Mailis Reps ütles Kuku raadio saates «Ärataja», et koalitsioonis on käinud vaidlus peamiselt kahe probleemi üle: esiteks see, et venekeelsete koolide PISA testide ja riigieksamite tulemustest ning tasemetöödest selgub, et võrreldes teiste koolidega on umbes aastane teadmiste ja oskuste vahe sees.
Teine vaidluskoht on keeletasemed. Praegu kehtib vene õppekeelega koolides 60/40 mudel ehk 60 protsenti kursustest õpetakse eesti keeles ja 40 protsenti vene keeles ning seda muuta ei ole plaanis. Küll aga lepiti kokku, et käivitatakse katseprojekt, mille üks ülesanne on arvestada vene õppekeelega koolide enda soovidega. «Me ei hakka protsentide üle vaidlema, vaid loome pilootprojektid, mida venekeelsed koolid on palunud,» nentis Reps. Koolid on palunud kõrgemaid nõudeid ja inimressurssi.
C1 tase tagaks kindluse ülikoolis ja avalikus sektoris
Katseprojekti mõte on selles, et kui viia keel C1 tasemele, siis saaksid venekeelse kooli lõpetanud täiesti rahulikult hakkama ülikoolis, avalikus sektori ja nii edasi. «Meie mõte on viia üheskoos ministeeriumiga, keelespetsialistidega ja vajaliku rahaga üksikult valitud koolid sellisele tasemele, et pärast gümnaasiumi lõpetamist nad jõuaksid väga heale eesti keele tasemele.»
Seda, millises ulatuses ja milliseid aineid vene koolides eesti keeles õpetatakse, kontrollima ei hakata. Koolidega on kokkulepe, et iga poole aasta tagant antakse ülevaade tulemustest ja olukorrast. «Muidugi me eeldame, et eesti keel, eesti kirjandus ja muu selline on eesti keeles.»
Haridusministri sõnul ootab ees tõsine töö. Tallinna puhul on juttu kolmest koolist. «Nad on tõesti väga heal tasemel ja tulevad sellega kaasa. Üldist lainet oodata ei ole.»
Keeleoskuse tase kõrgeks juba põhikoolis
Katseprojekti ei saa käivitada igas koolis korraga. «Me räägime veidi ärksamatest ja tublimatest koolidest. Kõikides koolides korraga ei saa seda teha.»
Kuna mõned koolid saavad erilised õigused, siis paratamatult võib see tekitada kadedust. Näiteks on põhikoolis üks peamisi probleeme see, et eesti keele oskus viimases klassis on väga kehv. «Pilootprojekti üks eesmärk on viia põhikooli lõpuks juba keeleoskuse tase kõrgemaks. Kui tahad näiteks kõrgematesse astmetesse avalikus teenistuses astuda, siis kõigilt koolidelt sama oodata on selgelt liiga palju. Pilootprojektiga vaatamegi, millised on võimalused.»
Oluline punkt on ka noorte motiveerimine. «Tegelikkuses me ka ise mäletame, kui meile sunniti peale vene keele õppimist. Küsimus on noorte motiveerimises ja küsimises, mis on sellest kasu. Ei ole saladus, et koolis on ka poliitilist võitlust.»
Praeguse plaani järgi tahetakse katseprojektiga alustada 2017. aasta septembris. «Kuue aastaga saame tulemuse. Kolm aastat põhikooli lõpust, kolm aastat gümnaasiumit.»
Keelenõuete pehmendamist Repsi sõnul plaanis ei ole. «Võib juhtuda, et matemaatikat ei õpetata eesti keeles, aga võib-olla valitakse hoopis mingid teised ained. Sada protsenti vene keeles kõik kindlasti ei ole.»