Ukraina ehitajad pandi ootele: Eesti tööjõukvoot on täis

Ehitajad, illustratiivne foto. Foto: MICHAELA REHLE / REUTERS

Postimehe poole pöördus töövahendamisega tegelev ettevõte, kelle sõnul on ehituses Eestis töökätest puudus, kuid politsei- ja piirivalveamet (PPA) pidi näiteks ukrainlastest ehitajate elamisloamenetluse peatama, sest sisserände kvoot olevat täis.

«Mis tähendab, et kvoot sai täis ja edasi enam menetleda ei saa?» on töövahendusega tegeleva ettevõtte Employer International OÜ juht Viktor Hütt nõutu. Ta sai 18. novembril PPA-st kirja, et nelja ukrainlase elamisloamenetlus on peatatud, kuna sisserände kvoot on täis. «Teatame teile, et käesoleval hetkel on sisserände piirarv täitunud. Seoses eeltooduga on PPA teie taotluse menetlemise tähtaega pikendanud kuni 26. jaanuarini 2017,» luges Hütt ette ametkonna teadet.

«Meil on palju kogemusi, valdame teemat ja ei ole mitte ühtegi keeldumist aastate jooksul saanud. Kaks kuud on otsustamiseks aega, kas anda elamisluba töötamiseks või mitte. Paar päeva enne kahe kuu täitumist tuli teade, et kvoot on täis,» kirjeldas Hütt, kelle kogemuse põhjal on ka PPA menetlustähtajad viimasel ajal ka pikenenud, sest menetlejad on ilmselt väga koormatud.

Hüti sõnul on Employer International OÜ saanud ehitusettevõttelt tellimuse ning see nüüd viibib. Veel kuue inimese puhul ei ole PPA otsusest teada andnud, kuid Hütt kardab, et sõnum on sama - kvoot on täis. 

Aastas on nende ettevõtte kaudu tulnud Eestisse umbes 50-60 oskustöölist.

«Ehituses on kraanasid püsti palju, tellimusi on, töötajaid ei jätku, siseturul ei ole piisavalt oskustööjõudu,» selgitas Hütt, kelle sõnul on ukrainlastel huvi Eestis töötamise vastu suur ning nad on siin ka hinnatud tööjõud. Järgmisel aastal on näiteks ühe ehitusettevõtte tellimus töövahendusfirmale veelgi suurem, mistõttu kardab Hütt, et kvoodiprobleemid kasvavad veelgi. «Kui meil on vaja tööjõudu tuua, siis Ukraina on väga sobiv maa meile – riik, mis on suur, kus on kõik erialad sobival tasemel esindatud. Ukrainast tulevad väga motiveeritud inimesed, palgad on neil endal madalad ja riik on korrast ära, perekonnad tahavad toitmist,» rääkis Hütt.

Tänavu on sisserände piirarvuks kehtestatud 1317, kuid siseminister on jaganud selle arvu veel omakorda kaheks – esimesel poolaastal võis anda 658, teisel poolaastal 659 elamisluba. Teise poolaasta kvoot on tõepoolest juba täis, kuid esimesest poolaastast jäi sadakond elamisluba «üle».

«Ülejäägi kasutamiseks teisel poolaastal kehtestas siseminister määruse, mille alusel tekib PPA-l õigus esimesest poolaasta jääki teisel poolaastal kasutada,» kinnitas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Harry Kattai. Sellest hoolimata leiavad nii PPA kui ka siseministeerium, et kõik Eestisse soovijad ikkagi tänavu kvoodi alla ei mahu ning osa menetlusi tuleb lükata järgmisesse aastasse.  

«Prognooside järgi tõuseb taotluste hulk ka 2017. aastal ning võib eeldada, et piirarv täitub enne aasta lõppemist ja tuleb keelduda elamisloa andmisest piirarvu täitumise tõttu,» kirjutas PPA siseministeeriumile.

PPA hinnangul tuleks kaaluda, kas sellisel kujul on kvoot üleüldse jätkusuutlik ja vajalik, sest migratsioonipoliitika soosib pigem nende inimeste Eestisse tulekut, kes tahavad meie majandusse panustada.

PPA ennustab, et inimesi, kes peavad Eestisse kolimiseks uut aastat ootama jääma, on sadakond.

Mõiste «sisserände piirarv» sisu on võrreldes kehtestamise ajaga 1990. aastal tublisti muutunud. Kui alguses kuulusid kvoodi alla kõik välismaalased, sõltumata inimeste Eestisse saabumise eesmärgist ja kodakondsusest, siis nüüd reguleerib kvoot kolmandatest riikidest lähtuvat (enamasti) ettevõtlus- ja töörännet Eestisse.