Linnajuhid distantseeruvad Vesterbacka superplaanist

Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas (vasakul)ja Helsingi linnapea Jussi Pajunen. Foto: Sander Ilvest

Tallinna ja Helsingi linnajuhid kinnitavad, et kahe linna vahelise merealuse tunneli rajamise eeluuringud kulgevad plaanipäraselt, samas ei taha keegi kommenteerida ärimees Peter Vesterbacka lubadust tunnel viie aastaga valmis ehitada.

IT-ettevõtte Rovio endine turundusjuht Peter Vesterbacka rääkis eelmisel nädalal Helsingis toimunud konverentsil, et Tallinna-Helsingi tunneli ehitus võiks alata aastal 2018 ning tunnel peaks valmima olema 2023. aastal või siis aasta võrra hiljem. Raha selleks lubas Vesterbacka hankida Hiina investoritelt.

Helsingi linnapea Jussi Pajunen ja Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas jäid tänasel pressikonverentsil selle jutu peale pehmelt öeldes reserveerituks. Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Tallinna linna, Helsingi linna, Helsingi-Uusimaa piirkonnanõukogu ja Harju maavalitsuse esindajad on allkirjastanud Soome-Eesti transpordiühenduse algatuse vastastikuse mõistmise memorandumi. Esimesed sammud tunneli rajamise teel on eeluuringud, mille hanked kuulutati välja tänavu novembris ja mis peaksid valmima järgmisel aastal.

Küsimusele tunneliprojekti viimaste arengute kohta vastasid linnajuhid, et kõik kulgeb plaanipäraselt.

«21. novembril oli Helsingis seda teemat puudutav konverents. Meil on ühine projekt tunneli eeluuringu teostamiseks. Seal on teatud töödega alustatud. Geoloogilised uuringud algasid juba eelmise suve lõpus. Ehk sellised täiesti realistlikud sammud, mis eelnevad sellele lõplikule otsusele, on täna tegemisel. Ja loomulikult sõltub lõpptulemus sellest, kuidas need uuringud lähevad. Kuidas eeluuring läheb, kuidas rahastamise eeluuring läheb. See on asja üks pool, teine pool tunneliprojektist on kindlasti see, kuidas läheb edasi Rail Balticu projekt. Rail Baltic on Euroopa suunalt vaadates kindlasti üheks eelduseks tunneliprojektile,» rääkis Aas.

Küsimusele Peter Vesterbacka rolli kohta vastas Aas: «Ma ütleks niimoodi, et kõikides suurtes projektides on alati oluline see, et lisaks Euroopa Liidule, lisaks riikidele, lisaks linnadele osaleks neis ka erakapital. Kas erakapital on võimeline katma sada protsenti, seda näitab aeg. Ma ütlen veelkord, et praegu on tegemisel rahastamisuuring, mis näitab, tunneli võimalikku kogumaksumust ja kuidas seda maksumust tulevikus kaetakse. Ärme ruttame sündmustest ette.»

Aga kui tõsiselt peaks võtma juttu tunneli viie aastaga valmisehitamisest?

«Tunneliprojekti juures on praegu kõige olulisemad uuringud, mis tuleb saada valmis järgmise aasta jooksul. On väga tähtis, et me teaksime täpselt, mida ja kuhu me plaanime ehitada. Samuti on selge, et on raske näha Helsingi-Tallinna tunneli valmimist, kui Rail Balticu projekt ei realiseeru,» lausus Pajunen.

«Kui Rail Baltic hakkaks 2025. aastal toimima, siis see oleks ühtlasi ka varaseim tähtaeg, milleks tunnel võiks valmis saada. Olen samal arvamusel härra Aasaga, et tunneli realiseerumine nõuab Euroopa Liidu rahastust, avalikku rahastust nii Eestist kui Soomest ning erarahastust. Härra Vesterbacka projekti ma ei tunne nii hästi, et oskaksin seda kommenteerida,» lisas Helsingi linnapea.