Kutse presidendi vastuvõtule pani õpetaja käed värisema

Türi muusikakooli flöödiõpetaja Viia Ivask (paremal) on Järvamaa mullune aasta õpetaja. Tema õpilast Kerstin Laanemetsa on saatnud edu mitmel puhkpillikonkursil. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Presidendi aastapäevale kutsutud külalised ootavad presidendi kõnest optimismi ja innustust. Samas tuli kutse mõnele neist üpris ootamatult ja sunnib mõtlema riietusküsimustele.

«Kergelt väriseva käega avasin ümbriku, mis see nüüd võib olla,» meenutab Türi muusikakooli flöödiõpetaja Viia Ivask üht hommikupoolikut kuu aega tagasi, kui kolleegid ulatasid talle presidendi kantseleist saabunud ametliku ümbriku. Ümbrikus oli kutse presidendi vastuvõtule 24. veebruaril.

Ivask lisab, et mõtles päris kaua, kas üldse minna või mitte. «Ma ei ole ju avaliku elu tegelane, pigem tagasihoidlik. Aga siis pere ütles, et mine ikka, see on esimene ja ilmselt ka viimane kord, kui sind kutsutakse. Vaata üle, mis toimub.»

Samamoodi üllatus presidendilt saabunud kutsest ka Tanel-Taavi Bulitko, kes juhib Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistut. «Meeldiv üllatus muidugi, aga oodata poleks seda küll osanud,» räägib ta.

Kui flöödiõpetaja Ivask arvab, et tema sai oma kutse tänu Järvamaa aasta õpetaja tiitlile, siis Bulitko oletab, et kutse taga on presidendi eelmise aasta visiit – president Ilves käis nimelt tõuloomakasvatajate ühistus nende tööga tutvumas.

Kokku kutsus Toomas Hendrik Ilves vabariigi selle aasta vastuvõtule umbes 900 inimest. Suur osa neist kutsetest on seotud ametikohaga: riigikogu liikmed, välisriikide esindajad, sõjaväelased. Aga riigipea on kutsunud ka palju avalikkusele vähe tuntud inimesi Eesti eri nurkadest.

Näiteks on nende seas Eesti parim koolikokk, Sõmeru põhikooli söökla juhataja Urmas Lindlo. Või Setomaa turismitalu vedaja Laivi Mesikäpp.

Sündinud küll Tallinnas, peab Mesikäpp koos perega juba kümmekond aastat üht Eesti uhkemat turismitalu, edendab seto kultuuri, seto kööki ja seto sööki. Nii president Ilves eelmisel aastal Seto turismitallu sattuski, lõunatas seal, rääkis kohalikega elust Setomaal.

«Vaevalt nüüd presidendi vastuvõtukutse tollase lõunasöögi eest tuli,» muigab Mesikäpp. «Pigem on see ikka tunnustus Setomaa turismi edendamise eest.»

See taustsüsteem andis lihtsa vastuse ka nii olulisele küsimusele: mida vastuvõtuks selga panna. «Muidugi seto rahvariided,» ütleb Mesikäpp.

Rahvariided on vastuvõtuks igal juhul kindel valik. Nende kasuks otsustas ka flöödiõpetaja Ivask. «Tulen Paide naise rahvariietes, sellega ei saa mööda panna. Ma ei mõelnud tualetile, ma ei lähe sinna ennast näitama,» lausub ta.

Hoopis keerulisem oli riiete valik aga Mart Hiobile. Tavaelus pigem boheemlaslikult riietuv Tartu Supilinna Seltsi esimees kohtus Ilvesega eelmisel aastal, kui riigipea Supilinna päevi avamas käis.

«Pean nüüd ülikonna ja kingad laenama. Abikaasa jaoks oli valik aga veelgi raskem,» naerab Hiob laginal.

«Küll aga tahaksin seda, et president oma kõnes kinnitaks üle, et Eesti on demokraatlik riik, et president tauniks sohitegemist,» muutub Hiob tõsisemaks. Ta viitab valimiskampaaniale, kus paljudel poliitikutel on segamini läinud partei ja riigi või partei ja linna rahakott.

Päris mitmed presidendi vastuvõtule kutsutud arvavad siiski, et Ilves võiks oma kõnes otsesest poliitikast hoiduda. Pigem tasuks rõhutada positiivsust ja optimismi.

«Ma arvan, et president peaks innustama,» ütleb Ivask.

«Presidendi kõne võiks olla rahulik ja realistlik,» täiendab Mesikäpp.

Oma jälje jätab seekordsetele üritustele Haapsalu tragöödia, paljud inimesed mainivad seda.

Üldjoontes toimub Eesti Vabariigi 93. sünnipäevapidu oma head väljakujunenud rutiini mööda: kell 7.34 lipuheiskamine päikesetõusul, poolteist tundi hiljem lillede asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile, jumalateenistus, kell 11 sõjaväeparaad ning viimasena õhtul presidendi vastuvõtt.