Algas annetuste kogumine Konstantin Pätsi mälestusmärgi jaoks

Konstantin Pätsi büst Eesti Panga peahoones. Foto: Toomas Huik

Seitse organisatsiooni on hakanud koguma annetusi, et rajada Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks riigi esimesele valitsusjuhile ja presidendile Konstantin Pätsile mälestusmärk Toompeale.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts ja veel mitu ühingut on siiani kogunud monumendi jaoks raha oma organisatsioonide sees ning kokku on saadud umbes seitse tuhat eurot. Nüüd paluvad idee algatajad kogu rahva toetust.

«Me rõhutame oma üleskutses Konstantin Pätsi kui Eesti riigi ettevalmistajat, kui Eesti riigi väljakuulutajat, kui Eesti riigi kõige esimest valitsusjuhti ja Eesti riigi esimest sõjaministrit Vabadussõja alguses, kui oli kõige raskem, meeleheitlikum ja lootusetum aeg. Kui tuli teade, et Punaarmee on liikunud Narva peale, siis Päts teatavasti põrutas rusikaga vastu lauda ja ütles: «Hakkame vastu!». Vastsündinud Eesti riigil ei olnud ju sõjaväge, ja ei olnud ressursse, et sõdida suure idanaabriga. Ja see otsus võis muuta kogu meie ajalugu. Kui Vabadussõda poleks sõditud ja võidetud, siis me võib-olla ei oleks täna siin ja ei räägiks omavahel eesti keelt,» rääkis Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste.

«Selle tõttu meie, seitse organisatsiooni, kes pöördusid riigikogu juhatuse poole ettepanekuga rajada Toompeale Kuberneri aeda mälestusmärk Konstantin Pätsile, siis me ennekõike rõhutasime Pätsi kui Eesti riigi rajajat, väljakuulutamise juhtijat ning esimest valitsusjuhti ja sõjaministrit. Tänaseks on olemas otsus, et Kuberneri aed tehakse korda. Ja seal, põliste pärnade all on ette nähtud koht võimalikule skulpturaalsele lahendusele,» rääkis Velliste.

Kunstnik Jüri Arrak arvas, et kui Kuberneri aed saab korda, siis võiks seal olla lausa väike presidentide allee. «Aga Konstantin Päts oli vähemalt minu ja paljude teiste kunstnike jaoks sümboolne kuju. Keegi meist pole ideaalkuju ja sellepärast oleks kohatu närida Konstantin Pätsi mingite inimlike vigade kallal, mis on kahtlemata olemas. Sümbolitega on nii, nagu oli Vabadussõja võidusamba juures. Miks ma seda nii väga toetasin? Mitte sellepärast, milline ta välja näeb, vaid sellepärast, et ta on olemas. Samamoodi on Pätsi monumendiga – arutada võib nii ja naa, aga ta peab olema olemas. Ja järgmised presidendid, kes on taasiseseisvas Eestis olnud, peavad ka saama mälestusmärgid,» ütles Arrak.

Kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa luges üles viis erinevat lainet suhtumises Konstantin Pätsi isikusse. «Esimene oli minu perekonnas pärast sõda, kus meenutati Pätsi kui müütilist kangelast Eesti kuldajast. Teine oli minu kooliaeg, kui lauldi: «Suur Lenin, ta oli üllas» ja «Stalin näitas – siia veski, siia kool. Nõnda suur on tema hool». Siis muidugi ei räägitud Vabadussõjast, vaid klassisõjast. Ja siis ei räägitud riigivanem Konstantin Pätsist, vaid Konstantin Pätsi fašistlikust diktatuurist. Laulva revolutsiooni ajal tõusis Päts jälle kuldaja kangelaseks, kellesse suhtuti täieliku positiivsusega,» loetles Kuuskemaa.

«Aga põlvkondade areng nõuab, et minu lapsed peavad selleks, et saada iseseisvaks, mind eitama. Ja nii on ka meie ajaloolaste seas, et on loomulik eitada eelmiste autoriteetide seisukohti. Nii on saanud teoks ka Magnus Ilmjärve hääletu alistumise teooria.

Aga minu põlvkonna vanaisalikust seisukohast vaadates peaks olema tolerantsem. Meie oleme jõudnud Pätsisse suhtumises viiendasse faasi. Me oleme hääletu alistumise teooria kas ületanud või pole sellesse nakatunudki,» rääkis Kuuskemaa.

Pätsi mälestusmärgi loomiseks moodustatakse riigikogu komisjon, mis otsustab, millisel kujul ja millal mälestusmärk püstitatakse. Korjanduse teel sündivat mälestusrahastut kasutatakse esimeses järjekorras taiese ideekavandi saamiseks ning seejärel mälestusmärgi lõplikuks püstitamiseks hiljemalt 24. veebruariks 2018.

Annetusi oodatakse MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum arveldusarvele EE101010031568127222 (selgitus: K. Pätsi mälestusmärk – auasi).

Alates tänasest on avatud ka annetustelefon. Annetada saab numbritel 900 1918 (5 eurot) ja 900 1920 (25 eurot).