/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/01/19/299153t1he5fc.jpg)
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) juht Urmo Kübar leidis, et Eesti parlamendierakonnad ei võta ise oma valimisprogramme väga tõsiselt.
Kübar: erakonnad ei võta oma programme tõsiselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Parlamendierakondade programme lugedes jääb mulje, et ega nad väga tõsiselt neid ei võta, parteid saavad aru, et neil niikuinii ei tule hakata kõike reaalselt ellu viima, kuna ees ootavad koalitsiooniläbirääkimised, mis tähendab osast lubadustest loobumist,» rääkis Kübar ETV saates «Vabariigi kodanikud».
Endine õiguskantsler Allar Jõks nentis, et sõnad ausus, õiglus ja läbipaistvus esinevad programmides väga vähe. «Samuti näeb programmides väga vähe sõna visioon.»
«Pärast masu põhja inimesed hoolivad rohkem sellest, kuidas meid valitsetakse, kuidas meiega räägitakse, mitte ainult millest,» leidis ta.
«Ausus on teiste hinnang kellelegi,» nentis majandusgeograaf Hardo Aasmäe.
«See, millest ei räägita, on informatiivsem, kui see, millest räägitakse,» rõhutas ta.
«Pole räägitud rahanduslikust julgeolekust, näiteks meie rahandus on kahe Rootsi panga käes, miks me valitsuse tasandil kahte suurt Rootsi panka toetame, kui maailma majanduse ja nende pankade seis pole ometi üks ja sama asi?» küsis Aasmäe.
«Rääkimata probleem on monopolism, mida me ei suuda üldse ohjeldada, olgu tegu siis gaasi, vee, elektri või kaubanduskettidega, seda teemat on kerge ametnike kaela ajada, et nemad ohjeldagu,» rääkis Aasmäe.
«Lisaks pensioniteema. Tõenäoliselt tulevikus töötatakse jõukohaselt elu lõpuni, kindlat pensionilemineku aega polegi, elukestva õppe kõrvale tuleb elukestev töö,» ennustas Aasmäe.
«Euroopa pensionifondide süsteem kujunes erakorralistes oludes, mis nüüd on möödas, koloniaalajastu on möödas. Need fondid lähevad kindlasti pankrotti,» leidis ta. «Beebibuumi järgne aeg, kus vanemad inimesed saadeti pensionile, et noortele töökohti luua, on möödas.»
Annika Uudelepp uuringukeskusest Praxis lisas, et pole räägitud, kuhu järgmine ELi toetustsükli raha 50 mld krooni panna.
«Erakondade lubaduste lühiajaline, valimistsükli pikkune samm on seotud rahvastiku vananemisega, vanemad inimesed kavandavad oma eluperspektiivi lühemalt. Noorte segmendis on vähe hääli, seda parteikontorites selgelt arvestatakse, noored on jäänud tähelepanu alt välja,» tõdes Aasmäe.
«Kuidas parlamendile anda tagasi tema võim? Kuidas vaimset ruumi kujundada nii, et inimene julgeb rääkida? Erakonnad peaksid vähemalt lähema 10 aasta perspektiivis mõtlema,» leidis Jõks, kelle hinnangul on riigikogu valimiste seadus oma aja ära elanud.
«Olukorras, kus väga palju inimesi ei leia olemasolevate erakondade seast ühtki, keda toetada, peaks olema seadustes vähem takistusi uute jõudude tekkeks,» leidis Jõks.
«Näen ohtu, et nelja aasta pärast on meil muidu kaks-kolm suurt parteid. Küll usun, et seekordsed valimised tulevad tasavägisemad kui ennustatakse,» rääkis Jõks.
Uudelepp lisas, et valija peab saama kaasa rääkida terve valimistsükli jooksul, mitte ainult korra nelja aasta tagant valimiskasti juures.