/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2011/02/22/522074t1he46f.jpg)
Tänavusel maaülikooli tudengite leiutamiskonkursil võistlesid kõrgetasemeliste teadustööde kõrval ka elektrimootoriga hübriidtõukeratas, hääletu ärataja ning päikese suunas pöörlev programmeeritav päevitusalus.
Tellijale
Maaülikooli leiutajad pakkusid imemasinaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaülikooli tehnikainstituudi professori Jüri Olti sõnul korraldati konkurssi «Tehnikatudeng leiutab» juba teist aastat ning tänavu oli tase mullusest palju parem.
«Seekord oli asjasse tõsisemalt suhtutud,» lausus Olt ning lisas, et hindamiskomisjoni meele tegi eriti rõõmsaks leiutamiskonkursi tööde parem vormistamine.
«Me nägime kindlat arengut. Eelmisel aastal püüdis mõni meile ka vigureid teha, kuid selliseid asju enam ei olnud,» ütles Olt, viidates mullusele konkursitööle, mis oli ilmselt internetiavarustest maha viksitud.
Komisjon hindas võitjat välja kuulutades tööde originaalsust ehk uudsust ning teostatavust. Viie võistlustöö hulgast valiti võidu vääriliseks lisatoitesüsteem bioetanooli kasutamiseks diiselmootorites, autoriteks olid doktorandid Risto Ilves ja Arne Küüt.
Alternatiivsed kütused
Kuna süsteem on plaanis patenteerida, ei tahtnud võidutöö autorid oma leiutisest väga üksikasjalikult rääkida, kuid lühidalt öeldes on selle eesmärk panna nii bensiini- kui diiselmootorid tööle alternatiivse biokütusega.
Katsetatav süsteem on osaliselt seotud ka Risto Ilvese doktoritööga. «Oleme selle ideega tegelenud eelmisest kevadest, kuid reaalselt hakkasime seadet valmistama sügisel,» rääkis konkursitöö kaasautor Arne Küüt.
Millal seadeldis lõplikult valmis saab, ei julgenud Küüt pakkuda. «Võib minna veel aastaid, aga võib valmida ka kiiremini. Teaduses ongi nii, et kui midagi teed, tekivad alati uued probleemid. Tuleb jälle mingi takistus, mis tuleb ületada. Pealegi saab seadet alati paremaks teha. Ükski asi ei saa kunagi lõplikult valmis. See on nagu Tallinna linn,» rääkis Küüt.
Professor Olt lisas, et põllundus- ja tootmistehnika osakonnas on alternatiivkütuste väljaarendamisega tegeletud juba mõnda aega.
«Me ei kasuta toorainena materjale, mis pretendeerivad toidulauale või söödasõime. Näiteks teravili, kartul ja suhkrupeet. Neid me ei tarvita. Küll aga katsetame mitmesuguseid biomasse. Tulemused on päris huvitavad,» rääkis Olt ning lisas, et nende eesmärk on alternatiivkütuse vääristamine.
Hübriidtõukeratas
Leiutamiskonkursi teise koha tõi hübriidtõukeratas, millega saab sõita nii jalaga tõugates kui tagaratta trumli sees asuva elektrimootori abil. Tegemist on regenereeriva süsteemiga, mis tähendab, et kui tõukeratta akud saavad tühjaks, on jalaga lükates võimalik edasi sõita ja samal ajal akusid täita.
Akusid saab laadida ka seinakontaktist ning ühe laadimisega peaks olema võimalik sõita umbes 12 kilomeetrit. Ratta keskmine kiirus võiks olla 15 kilomeetrit tunnis. «Võiks ka kiiremini, aga see läheb juba ohtlikuks,» arvas sõiduriista väljamõtleja Pearu Orusalu, kes õpib maaülikooli magistrantuuris ning töötab Tartu teaduspargis masinaehituskonstruktorina.
Hübriidtõukeratas on eriline veel selle poolest, et ratta keeramine käib kallutamisega. Eeskuju on võetud mootorratastelt, mida keeratakse valdavalt keha kallutamisega. Tõukeratta idee tekkis Orusalul pärast seda, kui tal sai villand kalli raha eest bensiini ostmisest.
Praegu valib Orusalu rattale sobivat mootorit ning esimene hübriidtõukeratas võiks valmida juba suveks. Tulevikus on töö autoril plaanis luua internetikeskkond, kus igaüks saab panna kokku just sellise mudeli, mis talle meeldib. Juurde saab tellida näiteks esitule, sadula, korvi ning võimsamad akud.
Pöörlev päevitusalus
Kahe leiutisega osales konkursil maaülikooli tudeng Janno Välja, kes pakkus välja isepöörleva päevitusaluse ning elektrilise ärataja. Erinevalt tavalisest äratuskellast ei kasuta uudne vidin heli, vaid annab inimese kehale väikese ja ohutu elektriimpulsi. Ärataja kinnitatakse enne magamajäämist kehale või pannakse lihtsalt püksikummi vahele.
«See on umbes nii, nagu torkaks sind keegi tugevalt näpuga,» selgitas Välja ning lisas, et tavalisest äratuskellast on tema ärataja parem, kuna teised saavad siis rahulikult samas ruumis edasi magada.
Ärataja idee tekkis tal tänu eeloleval suvel algavale ajateenistusele. «Lähen suvel sõjaväkke ja seal on hommikul vara äratus. Keegi jookseb ruumi sisse ja siis peavad kõik ühe minutiga koridoris riides olema. Selle masinaga on võimalik ennast juba varem üles ajada, saad veidi kohaneda ja äratus ei tule šokina,» rääkis Välja, täpsustades, et idee järgi peaks vaikne ärataja töötama, aga seda pole veel valmis tehtud ega katsetatud.
Uudne päevitusalus on aga mõeldud laisale päevitajale, kes ei viitsi päevitustooli pidevalt päikese poole keerata. «Inimene programmeerib, kui pikalt ta päevitada tahab ja kas otse või külje pealt. Seejärel keerab platvorm ennast asendisse, kus päevitamine on kõige intensiivsem ehk keha on kogu aeg päikesekiirtega risti,» selgitas Välja.
Mootoriga päevitusalus võiks sobida rohkem koduhoovi kui randa. Idee järgi võiks aluse mootor töötada päikesepatareidega ning leiutis mängida ka muusikat.
Professor Jüri Olt ütles, et tudengite leiutamiskonkurss on plaanis muuta traditsiooniks. «Ideed olid kõik väga head ja ägedad. Pilt on aastaga kardinaalselt muutunud ja nüüd loodame, et tööde hulk hakkab ka suurenema,» lausus Olt.