/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2011/02/22/522051t1h5ad1.jpg)
Tartu ja Tartumaa hooldekodudes on tuleohutusnõuded kus rohkem, kus vähem täidetud. Aga kergemalt hingata siiski ei saa, sest paljude vanade inimestega majades tähendaks tulekahju suurt õnnetust.
Tellijale
Vanasid hoiatab tule eest vali häirekell
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiva tänavas asuvas Tartu hooldekodus on ööpäev läbi tööl valvur, kes hoiab silma peal ka tuleõnnetusest teada andvatel turvasüsteemidel.
«Tulekahju korral hakkavad igal pool häirekellad helisema, automaatselt peatub ventilatsioon ja liftid jäävad seisma,» rääkis Tartu hooldekodu valvur Urmo Serglov. «Evakuatsiooniks vajalikud uksed avanevad ja kolme minutiga jõuab teade tulekahjust päästjateni.»
Samal ajal näeb valvur arvutiekraanilt, kus hooldekodu paarisajast ruumist on tuli lahti läinud. «Oht on viidud miinimumini,» märkis Urmo Sergov. «Igal korrusel on vee- ja pulberkustutid, töötajatel on sidepidamiseks raadiojaamad.»
Nõuded on täidetud
Tulekahjust teada andvat süsteemi kontrollitakse Tartu hooldekodus kord kuus, süsteem annab vigadest, näiteks töö lõpetanud andurist valvurile kohe teada. «Meil on kõik tuleohutusnõuded täidetud, see töö sai ka vanas maja ära tehtud paar aastat tagasi remondi ajal,» ütles Tartu hooldekodu juhataja Astrid Kütt.
Varem turvaseadmete tehnikuna töötanud Urmo Serglovi sõnul on parim turvasüsteem Tartu Maarjamõisa haiglas, kus lamajate haigetega ruumides on ka automaatne tulekustutus- ehk sprinklersüsteem. Tartu hooldekodus ja Tartumaa hooldekodudes seda pole. «Sprinklersüsteemi meile ei paigaldatud, ilmselt pole sellist nõuet,» selgitas Astrid Kütt.
Tuleõnnetustest rääkides lisas ta, et kõige tähtsam on need ära hoida. «Kõik töötajad on koolitatud ja teavad, kuidas tuleb tegutseda,» ütles Astrid Kütt. «Aga olen realist. Kui peaks süttima näiteks ventilatsioonisüsteem, siis pole siin eriti kedagi päästa. Paljud meil elavatest inimestest ju ei liigu üldse või liiguvad väga vaevaliselt, sellist rahvast on igal korrusel.»
Tulekahju korral on aega viisteist minutit, et inimene eluga suitsu täis ruumist välja viia. «Selle ajaga ei jõua me siit kuigi palju rahvast välja viia,» märkis Astrid Kütt. Tartu hooldekodus elab praegu 177 naist-meest.
Trepid teevad muret
Kastres asuvas hooldekodus Härmalõng kontrolliti eile automaatset tuletõrjesignalisatsiooni. «Kõik on korras, süsteem töötab,» kinnitas Härmalõnga juhataja Vaike Lillemäe.
Tuleohutusnõuete kohta pole seal ühtegi ettekirjutust: töötajad on koolitatud ja tuletõkkeuksed ees.
«Peame jälgima, et ise liikuda saavad inimesed oleksid teisel ja raskelt haiged esimesel korrusel,» ütles Vaike Lillemäe. «Kui sellest kinni peame ja iga töötaja teab, mida õnnetuse korral teha, siis saame hakkama.» Kastrele lähimad päästjad jõuavad Võnnust kohale umbes veerand tunniga.
Ka Nõo ja Uderna hooldekodus ning Rõngu hooldusravikeskuses, Võnnu hooldusravikeskuses ja hooldekodus ning Alatskivil asuvas Peipsiveere hooldusravikeskuses on juhatajate sõnul päästeameti nõuded täidetud.
«Rängad tuleõnnetused teevad ärevaks,» tunnistas vanas mõisahoones tegutseva Uderna hooldekodu juhataja Anne-Aime Soesson. «Meil on automaatne häiresüsteem ja kõik uksed on hoolega tihendatud. Aga kui tuli peaks lahti minema, siis on kõrgete treppide pärast raske inimesi evakueerida.»