Ehkki prokuratuur leidis, et lapse peal teipi kasutanud Paide valla lasteaed-algkooli õpetaja ei pannud toime kuritegu ja meediakajastused olid eksitavad, peab Paide vallavanem Veljo Tammik endiselt õigeks kahe kuu tagust otsust õpetaja koheselt ametist vabastada. Lasteaed-algkooli direktor Margit Silluta sõnul tehti see otsus toona paljuski ka meediakajastuse survel.
Miks lapse rahustamiseks teipi kasutanud õpetaja ikkagi koheselt lahti lasti? (7)
22. septembri hommikul andis Paide valla lasteaed-algkooli direktor Margit Silluta asutuse kodulehel teada, et septembri algul Tarbja õppekohal lapsel suu kinni teipinud õpetaja on töölt vabastatud.
«Eile paiskus meediasse info, et Paide valla lasteaed-koolis töötab õpetaja, kes teibib laste suid kinni. Kuigi meediakajastus on kaugelt liialdatud sõnastuses, pean siiski tunnistama, et kahetsusväärne vahejuhtum õpetaja ja lapse vahel juhtus. Uurimine jätkub,» teatas direktor kooli kodulehel.
Praeguseks on teade kodulehelt eemaldatud.
Silluta vabandas toona kõigi lapsevanemate, õpetajate ja asjasse segatud lapse vanemate ees ning kinnitas, et lasteaed ja õpetajad teevad omalt poolt kõik, et lastel oleks lasteaias turvaline ja hea olla.
Prokuratuur lõpetas hiljuti sobitusrühma õpetaja suhtes algatatud kriminaalmenetluse, kinnitades, et naine ei pannud toime kuritegu. Selgus, et õpetaja ei teipinud nelja-aastasel autistlikul lapsel suud kinni, vaid ulatas talle maalriteibi tükikese ja palus lapsel seda oma sõrmega suu peal hoida. Laps pidas sellist tegevust mänguks ja jäi rahulikult magama. Loe lisaks: Prokuratuur: lapse peal teipi kasutanud õpetaja ei pannud toime kuritegu
Sõbralik vestlus
Direktor Margit Silluta selgitas pärast uurimistulemuste avalikuks tulemist Postimehele, et lasteaia õpetaja töölt vabastamise põhjuseks oli töötaja vähestest pedagoogilistest kogemustest tulenevalt ebaprofessionaalsete, õpetajale mittesobilike võtete kasutamine.
«Meediakajastuse survel ning lapsevanemate ja omavalitsuse soovitusel sai selline otsus sel hetkel vastu võetud,» märkis ta.
Ta väljendas heameelt, et õpetaja teos puudus kuriteo koosseis. «Selgus, et töötaja eesmärgiks oli nii lapsele kui ka teistele lastele unerahu tagamine,» märkis direktor.
Silluta on ka õpetajale helistanud ja temaga vestelnud. «Küsisin, kas ta sooviks sellel kohal edasi töötada, kui see võimalus oleks. Ta vastas, et ei soovi,» täpsustas direktor vestluse sisu ja lisas: «Ta on leidnud endale uue töökoha ja ma loodan, et ta on juhtunust toibunud.»
Vestlus oli tema sõnul siiras ja sõbralik. «Ta on väga kena inimene,» ütles Silluta õpetaja kohta.
Septembris võimsa meediakajastuse osaliseks saanud vahejuhtum tõi tema sõnul väikesele lasteaed-koolile paraku ka palju murettekitavaid tagajärgi. Seda nii pedagoogilise kaadri edasisel leidmisel kui ka töökollektiivile töörahu- ja meeleolu saavutamisel.
Usalduse kaotus
«Antud küsimuses hinnangu andmisel tuleb teha selget vahet, kas me hindame käitumist kriminaalsest või pedagoogilisest aspektist,» rõhutas aga Paide vallavanem Veljo Tammik.
Kriminaalset poolt hinnanud prokuratuur leidis, et kuriteo koosseis puudub. Samas tõi ka prokuratuur välja, et menetluse lõpetamise otsus ei sisalda hinnangut, kas õpetaja käitumine oli õige või mitte pedagoogilisest seisukohast.
«Töösuhte lõpetamine ei olnud antud juhul karistus, vaid tegemist oli usalduse kaotusega,» põhjendas vallavanem, miks uurimistulemusi ära ei oodatud. «Kooli juhtkond ja ka vallavalitsus leidis, et pedagoogilisest seisukohast oli käitumine ebaprofessionaalne ja lubamatu,» lisas Tammik, kelle sõnul oli teibi kasutamise näol tegu täiesti ebasobiva kasvatusmeetodiga.
Äärmisel juhul võib ebatraditsioonilisi kasvatusmeetodeid kasutada ainult lapsevanema eelneval nõusolekul, mida antud juhul aga ei olnud.
Tammik möönis, et kuna kasvataja ei leidnud olukorra lahendamiseks mingisugust aktsepteeritavat meetodit, oli oht, et ta teeks seda ka järgmine kord. «Ebapiisava kvalifikatsiooni ja kogemusega kasvataja ei saa aga raskete lastega töötada,» nentis ta.
Töösuhte jätkamine oleks seega vallavanema sõnul andnud ühiskonnale vale signaali, et selliste võtete kasutamine on Paide valla lasteaed-koolis aktsepteeritav, mis võinuks omakorda viia olukorrani, kus osa lapsevanemaid oleks valinud mõne teise lasteaia.
Tammik ütles vahetult pärast õpetaja vallandamist Järva Teatajale, et töötaja ametist vabastamise otsus on küll direktori pädevuses, kuid see oli ka hoolekogu üldine seisukoht.
Õpetajal, kellest jutt käib, on kaheaastane lasteaias töötamise kogemus. Ta ei ole seni soovinud juhtunut kommenteerida.
Septembris jõudis meediasse ebatavaline juhtum Paide valla lasteaed-koolist Tarbjal, kus sobitusrühma õpetaja teipis autistlikul lapsel suu kinni, sest laps ei jäänud magama.
21. septembril Paide politseijaoskonda pöördunud lapse ema teatas, et õpetaja pani maalriteibiga kinni tema nelja-aastase poja suu. Väidetavalt tegi õpetaja seda lapse rahustamiseks, sest poiss segas teiste laste uinakut. Seejärel lasti õpetaja lahti. Politsei alustas aga täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust.
Menetlust juhtinud prokurör jõudis järeldusele, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada, kuna õpetaja ei pannud toime kuritegu. Samuti osutusid meediakajastused eksitavaks. Kriminaalasja materjalidest selgub, et erivajadustega nelja-aastane poiss hakkas lasteaias uinaku ajal hääli tegema, millega segas teisi lapsi. Kasvataja üritas last sõnadega maha rahustada, kuid see ei mõjunud. Pärast seda võttis kasvataja umbes kolme sentimeetri pikkuse maalriteibi tükikese ja palus lapsel seda oma sõrmega suu peal hoida. Laps pidas sellist tegevust mänguks ning jäi rahulikult magama.
Oktoobris kirjutas Tartu Postimees ühest Tartu lasteaiast, kus õpetaja abi oli teipinud kinni teiste laste suhtes agressiivselt käitunud poisi sõrmed. Lasteaia direktor tunnistas juhtunut ning lisas, et on sel teemal õpetaja abiga tõsiselt vestelnud ja teinud talle suulise hoiatuse.