Kõue aardest tuli välja haruldane tinaripats

Kõue ripatsi esikõlg ehk avers, ilmselt Püha Jüri, enne puhastamist Foto: Eerik-Niiles Kross/erakogu

Harjumaalt Kõue kandist leitud järjekordse aarde puhastamisel tuli leiukogumist välja haruldane tinaripats, mis jäljendab Jaroslav Targa hõbemünti, sarnaseid ripatseid on varem leitud vaid viis tükki.

Tänavu juunis leiti Harjumaalt Kõue kandist järjekorras seitsmes muinasaare, tegemist on 11. sajandi lõpus maasse pandud ehtekogumiga. Leid võeti välja ühes tükis koos pinnasega ning arheoloogid asusid laboris monoliitsest pinnasekamakast leide puhastama.

Sel nädalal tuli pinnasekamakast välja unikaalne tinast ripats, mis jäljendab Vana-Vene valitseja, Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa hõbemünti.

Arheoloog Mauri Kiudsoo sõnul on tegemist esimese Eestist leitud sarnase ripatsiga. Ta selgitas, et tinast ripats jäljendab Jaroslav Targa hõbemünti ehk srebrennikut. Kiudsoo sõnul on sarnased tinaripatseid praeguseks teada vaid viis, neist neli on leitud Rootsi ja Lapimaa omaaegsetest ohvrikohtadest ning viienda, Novgorodimaalt välja tulnud ripatsi leiukoht on teadmata. Ta lisas, et Kõuelt leitud ripats on ühtlasi ka kõige paremini säilinud sarnane ese üldse.

Kiudsoo tõi esile, et tänu samast aardest välja tulnud müntidele on Kõuelt leitud ripats esimene, mida on võimalik kindlalt dateerida.

Kiudsoo sõnul on ripatsi esiküljel Püha Jüri kujutis koos kreekakeelse kirjaga, ripatsi tagaküljel on aga kujutatud Rjurikute kolmharki ning vana-vene keelne tekst, mis ütleb et tegu on Jaroslavli hõbedaga.

Ka tinaripatsi puhastamisel tulevad välja taolised kujutised nagu Kose aardest leitud mündil Foto: Mauri Kiudsoo

Arheoloog lisas, et Jaroslav Targa hõbemünte srebrennikuid on kogu maailmast teada kõigest seitse kuni kaheksa eksemplari, kusjuures pooled neist pärinevad Eestist. Üks sarnane münt tuli välja näiteks 1982. aastal avastatud Kose aardest, mis on Eesti suurim järelviikingiaegne aare.

Kõue seitsmes aare avastati tänavu juunis, selles on vähemalt kaks käevõru ja üks sõrmus, münte ning suurel hulgal helmeid ja vasest spiraale. Kiudsoo sõnul on aardest seni välja tulnud müntidest hiliseim Münsteri rahapajas löödud eksemplar, mida dateeritakse 11. sajandi lõppu.

Jaroslav Tark ehk Jaroslav I oli Rjurikute soost Vana-Vene valitseja. Aastatel 1010–1036 valitses ta Novgorodis ning aastatel 1016–1018 ja 1019–1054 oli taa Kiievi suurvürst.