Video 80 meetri kõrguselt: vaata, milline näeb välja kraanajuhi argipäev

Maakri tänaval käib 30-korruselise hoone ehitus. Ehitusel olev tornkraana võib marutuulega eriti kõhedust tekitav olla. Kui tuul puhub rohkem kui 15 m/s, siis tõmbab kraanajuht otsad kokku ja tuleb kabiinist maa peale. Kraana ise aga õõtsub ka kõige vaiksema ilma korral.

Et selgitada välja, mis tunne võiks olla 80 meetri kõrguse tornkraanal, võttis Postimehe fotograaf ette retke kraana tippu. Eriti kõhe ei olnud, kinnitas ta. Lihtsalt külm ja vilu, tuul puhus 6,7 m/s.

Kraanajuht ise ronib tornkraana otsa juba poole seitsme paiku hommikul. Seal veedab ta pika tööpäeva. Tegemist on palju, sest Maakri tänaval linnakodanike silme all valmiv Maakri Ärikvartal on tarvis 2018. aasta kevadeks valmis saada - eestlastele ei ole just omane tööd edasi lükata või luuslanki lasta.

Kraanajuhi jaoks ei ole 80 meetri kõrgusel hommikust õhtuni betoonplokkide ja lastide noppimine eriline mure. Kõrgust kartvad inimesed tornkraana kabiini nii või naa ei kipu.

 

Tornkraana Maakri Ärikvartali ehitusel. Foto: Jaanus Lensment

Ei tasu arvata, et kraanajuht terve päeva, ilma kellegagi suhtlemata, pilvelõhkuja ehitusega tegeleks. Kogu protsess on tõsine meeskonnatöö, mida võib võrrelda rallisõitja ja kaardilugeja omaga. Nimelt on kraanajuhi vaateväli suurema osa ajast piiratud ja seetõttu on lastide edukaks paigutamiseks vaja mitut pead.

Raadiosaatjate abil juhendavad kraanajuhti kaks instruktorit ehk troppijat. Üks troppija on maa peal ja tema ülesanne on kinnitada last konksu osta. Kraanajuhi juhendamiseks kasutatakse rahvusvahelisi väljendeid viira ja maina – üles ja alla. Kui last jõuab vajalikule kõrgusele, annab maa peal olev troppija tööjärje üle teisele troppijale, kes omakorda peab lasti edukalt ja ohutult vastu võtma.

Töö on kui täppisteadus ning suhtumisega «käib kah» pole kraanajuhi või troppija ametisse asja. «Troppija peab olema väga täpne ja tähelepanelik. Kuna tõstmine toimub karkassidele ja klaasidele lähedal, siis ei tohi lasti mingil juhul kõikuma lasta,» seletas AS Merko Ehituse projektijuht Marek Hergauk

«Kraanajuht peab olema täpne ja hea kõrgusetajuga. Ülevalt vaadates on inimesed kui väikesed kärbsed,» ütles Hergauk. Nii kõrgelt vaadates on kõik kui väike must kärbes ja seetõttu on konksu edukalt õigesse kohta paigutamine vastutusrikas ülesanne.

Kõrgust kartes ei ole mõtet kraanajuhi karjäärist igatahes unistada. «Kõrgusekartuse puhul on sinna minemine väga ohtlik. Lähed närvi, siis krampi ja ei julge enam ei alla ega üles minna. Niimoodi juhtus ühe kliendiga, kes tahtis vaadet näha» jutustas Hergauk. «Ta ei jõudnud isegi eriti kõrgele – aknast ei ole seda korrustki näha, aga siiski. Seetõttu me kõiki sinna üles ei lase.»

Täna hommikul kraanakabiini roninud Postimehe fotograaf pidi enne retke läbima veerandtunnise ohutustehnilise instruktaaži ning kinnitama allkirjaga, et ronib üles oma vabal tahtel.